Raul Vinni: appi, nimi kaaperdatakse!

Raul Vinni Foto: SCANPIX

Samal ajal kui meist paari tuhande kilomeetri kaugusel käib sisu­liselt sõda ning arutlusteemasid peaks valit­susel jätkuma, istutakse Stenbockis laua taga ja pannakse mõttetult kaua rindu kokku ühe Saaremaa omavalitsuse nimevaliku teemal, kirjutab Saarte Hääle ajakirjanik Raul Vinni.

Kevadel tulid kolm Saaremaa omavalitsust kokku ja otsustasid leivad ühte kappi panna. Tulemusena pidanuks tekkima omavalitsus, mis hõlmaks 25 protsenti elanikke kogu maakonnast. Nimeks valiti Saaremaa vald. Saaremaa Omavalitsuste Liit tõusis tagajalgadele. «Kaaperdatakse!» kõlas kohe hüüe. Tegelikult pole asi üldse nimes. Vaidlus Saaremaa valla nime üle on võitlus poliitilise positsiooni, riigikogu valimiste ja lihtsalt ärategemise pärast.

Saaremaa üheks omavalitsuseks ühendamise teema on väga vana. Paljud räägivad selle vajadusest, kuid ära pole tehtud midagi. Pole ka ime, sest vallad ei suuda ühiselt isegi Saaremaa Omavalitsuste Liitu (SOL) koonduda. Samas on see organisatsioon ka selline «mehed läheme sauna ja räägime juttu»-laadne. Seetõttu pole ka ühinevad Kaarma, Kärla ja Lümanda vald sinna ammu juba kuulunud. Vähetähtis pole ka see, et kolmest ühinemisplaane pidavast vallast kahes on võimul  reformierakondlased, SOLis on juhtohjad aga sotside käes.

Ei saa eitada, et endale Saaremaa valla nime võtmine on ühinejate poolt ambitsioonikas samm. Teisalt toimus ka nimekonkurss ja just seda varianti esitati kõige rohkem. Samas pole see ka midagi ebatavalist – Tartu maakonnas on Tartu vald ja Tartu linn. Veel aastaid tagasi oli Kuressaare linna ümber Kuressaare vald. Näiteid on veelgi.  

Iroonilisel kombel andsid Saaremaa valla nime panekuks aluse sotsid ise, kes nüüd sellele vastu vaidlevad. Ajal, mil kolm valda ühinemisläbirääkimisi pidasid, käis sotside valitsetav Kuressaare välja kutse kõigile Saaremaa omavalitsustele ühinemisläbirääkimiste pidamiseks. Peamiselt nähti selles linnapea Hannes Hanso soovi seoses europarlamendi valimistega pildile saada. Segadust tekitas see käik omajagu. Kolme valla ühinemise rahvakoosolekutel küsisid inimesed: miks me peame kolmekesi ühinema? Kõik hakkavad varsti ju ühinema. Ja kuigi kohanimenõukogu oli soovitanud Saaremaa valla nime mitte kasutada, otsustati eelseisvat võimalikku kogu saare ühinemist silmas pidades võtta kohe nimeks Saaremaa. Kui hiljem läheb kogu Saaremaa ühendamiseks, siis oleks see ju ka loogiline nimi. Ilma Hanso käiguta oleks olnud valla nimi hoopis midagi muud. Puhas omavärav.

Saaremaa Omavalitsuste Liidu ehk siis sotside põhiline argument ongi nime «kaaperdamine» ühinejate poolt. Saarlastelt võetakse nende nimi, kõik ülejäänud saarlased jäävad sellest nimest ilma. Väga oskuslik mäng valijate emotsioonidel. Sealjuures ei pöördunud nad esmalt ühendvalla poole, vaid hoopiski partei peakontorisse, misjärel mandrimehed valitsuses vaidlema hakkasidki, et mida saarlased endale nimeks võtta tohivad.

Vaidluse teeb absurdseks ka see, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus nimetab omavalitsuse põhimõtetes esimese punktina: kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine. Selle järgi poleks kellelgi midagi kobiseda, kui vallad endale sellist nime tahavad. Saaremaa nimi pole kellegi poolt autoriõigusega või teab mis muu õigusega kaitstud.

Nimi nimeks. Selles polegi ju tegelikult asi. Saaremaal on asjad nii, et enamik omavalitsuste juhte ei taha ühest omavalitsusest kuuldagi, veel vähem tahavad nad seda, et nende kõrvale tekiks üks suurem omavalitsus. Pidurdamiseks on seega kõik hoovad head. Ka nime üle vaidlemine. Usutavasti oleks nimevaidlus tekkinud ka siis, kui lauda oleks käidud variandid Südasaare või Lääne-Saare. Kuidas tohib võtta valla nimeks Südasaare, kui keset Saaremaad on veel valdasid.

Tõsi, nüüd on Kuressaare linn saanud enamiku valdade käest jah-sõna ühise laua taha istumiseks – «võimaliku ühisosa leidmiseks». Millal kokku istutakse, pole teada. Enne hilissügist kindlasti mitte. Kahtlasel kombel liigub võimalik läbirääkimiste n-ö tipphetk kevadiste riigikogu valimiste aja poole.

Selles valguses ollakse valmis oma vastalisus hetkeks maha salgama ja vähemalt näiliselt üksteist kompama. Pole näiteks saladus, et Kuressaare linnapea tahab siit minema saada. On ka vallavanemaid, kelle senised riigikogusse pürgimise katsed on jäänud tulemita. Nüüd on õnnestunud katse võimalused hulga suuremad. Mis saaks olla veel parem hüüdlause plakatil kui «Meie päästsime teile Saaremaa nime!».

Nüüd ongi tekkinud imelik olukord, kus kõik hakkavad ühisosa otsima. Igasuguste läbirääkimiste eelduseks peaks olema osapoolte valmisolek jõuda lõppeesmärgini. Aga mida sellest arvata, kui vähemalt üks vald on ametlikult öelnud, et nad võivad ühisosa otsida, aga ühineda ei taha. Vaevalt leidub mõni ärimees, kes hakkaks oma aega raiskama müügitehingu üle arutlemisele, kui ta teab, et asi polegi tegelikult müüa.

Poliitikas on igal kokkuleppel hind. Ka nimevaidlusel. Selge on see, et valitsus ei saa jääda lõpmatuseni ühe valla nime üle vaidlema. Praegu tundub küll, et sotsidel on nimevaidluses tegelikult rohkem kaotada kui võita. Seevastu pole Reformierakonnal mitte midagi kaotada. Ühendvalla rahakott vajaks kindlasti lisasüsti. Investeeringuid on vaja teha. Ilmselgelt tuleks see raha Reformierakonna poolt Saaremaa valla nimest loobumise korral sellest rahakotist, kuhu punane roos peale tikitud.

Võimalik, et praegu linna kutsele ühisosa leidmiseks jaatavalt vastanud ühinevad vallad seda salapärast osa ikkagi otsima ei lähe. Need ainsad vallad, kes ühinemislepingu ühe punkti näol on ka öelnud, et nende eesmärk on üks suur omavalitsus Saare maakonnas. See omakorda võtaks kogu tegevuselt üleüldse mõtte. Laua taga oleks linn ja vallad, kelle jaoks ühinemine pole just unistus. Pole päris utoopiline ka see, et nimevaidluse hinnaks on võimuvahetus Kuressaares. Oravad lükati seal pärast viimaseid valimisi pildilt ning valitsema hakkasid sotsid ja IRL. Ehk on see just koht, kus IRL üle parda lükatakse ja reformierakondlased tagasi tuuakse. Tingimusel, et linn ühineks teda peaaegu rõngana ümbritsema hakkava ühendvallaga. Sellise stsenaariumi korral poleks ühinemisvastalisel tõesti enam midagi teha.

Kogu Eestis võib väikeste omavalitsuste ellujäämisponnistusi vaadata kui filmi «Lõputu õudus». Kahjuks paistab Saaremaal nii mõnelegi juhile see film meeldivat. Kord ei sobi ühinemisviis, siis nimi, siis see ja siis teine. Midagi ikka leiab, mis ei sobi.