Kui keegi tahtis teenida Vabaduse väljakul jalgpalliülekandega tallinlastelt lisapunkte, siis efekt oli vastupidine. Usun, et fännidel on ükskõik, kas süüdi on linnavalitsus, Elion või kuufaasid, sest neile löödud haava suurust on raske kujutada – nägemata jäi finaalmängu kõige olulisem osa.
Ksenia Repson: jalgpall ja massid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üldse, spordiürituste massvaatamise idee tundub juba iseenesest veidi kahtlane. Paraku on see peaaegu alati seotud piiramatu alkoholimanustamisega. Bomžide rõõmuks sai väljak kaetud pudelite ja purkidega juba enne esimese poolaja lõppu. Korravalvurid «ei märganud» põõsastesse urineerivaid purjus teismelisi, linn ei mõelnud sellele, et rahvas võiks tahta oma loomulikke vajadusi kusagil rahuldada.
Nagu ütles moskvalanna, kes oli koos minuga Vabaduse väljakule sattunud: kui sama oleks juhtunud Moskvas, olnuks linnavalitsuse hoone juba leekides. Võrreldes moskvalastega said tallinlased oma raevuga hästi hakkama. Ja polnud ju mahti raevutseda – oli vaja joosta lähimasse pubisse, et võiduvärav nägemata ei jääks. Viva España! Häbi, Tallinn!