Henrik Roonemaa: arvuti on uus faks

Henrik Roonemaa Foto: Erakogu

Sel nädalal saime teada, et Microsoft koondab lähemal ajal 18 000 inimest, mis on muidugi väga suur arv. Aga tervelt 12 500 neist töötavad praegu Nokias, mille Microsoft hiljuti ära ostis. Muidugi ei tööta nad kõik Soomes, aga sellel polegi antud olukorras erilist tähtsust. Nokia sellisel kujul on nüüd ajalugu.

Soomlased, muide, ei saanud vist olukorra tõsidusest aru kuni päris viimase hetkeni, sest veel vaid mõni tund enne koondamisinfo avalikuks saamist kommenteeris üks Soome juhtivaid Nokia-analüütikuid sellealaseid kuulujutte umbes nii, et tegemist on dramaatilise liialdusega ja pole alust arvata, et see tõeks saab. Saatuse kurja irooniana saime aga kõik, ka soomlased, sel nädalal lugeda arve nutitelefonide uskumatust võidukäigust, sest korraga tõid oma majandustulemused avalikkuse ette nii Facebook kui Apple. Me olemegi nüüd päriselt jõudnud täiesti uude ajastusse, mis seab arvutite asemel esikohale nutitelefonid.

400 miljonit inimest ehk umbes kolmandik inimesi kasutab Facebooki ainult mobiilseadmega. Ainult. Nad ei tee peaaegu mitte kunagi lahti laua- ega sülearvuti brauserit ega toksi sinna www.facebook.com. Veel aasta tagasi oli selliseid inimesi ligi poole vähem. 62 protsenti Facebooki reklaamikäibest tuleb nüüd mobiilseadmetest.

Apple teatas, et müüs kolme kuuga 35 miljonit iPhone’i ja see on umbes niimoodi kestnud juba aastaid. Kokku on maailmas praegu üle kahe miljardi iOS- ja Android-seadme ehk lihtsamalt öeldes üle kahe miljardi nutitelefoni ja tahvelarvuti. Lähema mõne aastaga kasvab see arv kindlasti nelja-viie miljardini. Personaalarvuteid, kusjuures, on maailmas vaid umbes 1,6–1,7 miljardit ja neist vaid pooled on inimeste isiklikud.

Palju arve, aga jutt, mida need räägivad, on üks ja seesama: nutitelefonidest on saanud sadade miljonite inimeste jaoks kõige tähtsam seade nende elus. Meie elud koonduvad telefonidesse või õigemini ongi juba suuresti koondunud. Jah, ametlikult räägitakse küll «mobiilseadmetest», mis hõlmab ka tahvelarvuteid, aga nende hulk on võrreldes nutitelefonidega väga väike ning eriti kiiresti ei kasva ka. iPadi müük hoopis kahanes aastaga umbes üheksa protsenti. Nii et vähemalt hetkel võib julgelt teha üldistuse, et inimesed on hullud nutitelefonide järele. Emori andmetel on umbes kolmandik Eesti veebisaitide külastustest tehtud just nutiseadmetega.

Mõni aasta tagasi jälgisin imestusega, kuidas vanemad inimesed arvutit kasutasid: nad tegid selle lahti ainult siis, kui neil oli sellega vaja midagi konkreetset teha. See tundus imelik, sest mul oli arvuti kogu aeg käepärast. Nüüd olen aga ise samasugune: valdav osa ajast kulub nutitelefonile ja arvuti teen lahti vaid siis, kui on vaja teha midagi sellist, mis telefoniga on keeruline. Näiteks seda kolumni kirjutada.

Kõigel sellel on üks laiem praktiline järelm ka. Kellel on vaja jõuda inimesteni – klientideni, tarbijateni, kolleegideni, sõpradeni, valijateni ja nii edasi –, peab väga kiiresti hakkama mõtlema, kuidas ta seda läbi nutitelefoni teha saaks. Näiteks Eesti meediaväljaannetel peaks sellega üsna kiire olema, aga ka kõigil teistel. Ma tahan käia selles juuksurisalongis või autoteeninduses, kuhu ma saan nutitelefonist aja broneerida, ja tellida pitsat sealt, kust ma saan seda äpi abil teha. Kõigil ettevõtetel tasuks kiiresti kontrollida, kas nende kodulehed ikka kohanduvad automaatselt mobiiltelefonide pisikestele ekraanidele, ja mõelda, kas nad saaks oma kliendisuhtluse kuidagi mobiiltelefoni üle viia. Kui te ise seda ei tee, siis tuleb varsti teie valdkonna Taxify ja teeb seda teie eest, teie kasumi arvelt.