Juhtkiri: lääs vaatab Venemaad uue pilguga

Foto: Urmas Nemvalts

Neljapäeva õhtul Ida-Ukrainas aset leidnud lennukatastroof toob Vene-Ukraina konflikti teravamalt fookusesse, kuid põhjuste kohta järelduste tegemiseks on fakte endiselt napilt. Kuid ka selle vähese teadaoleva valgel on selge, et Venemaa-küsimus pole üksnes ühe regiooni turvalisust puudutav probleem, vaid see mõjutab julgeolekuolukorda globaalselt.

Faktidest on teada üsna vähe: neljapäeval, Greenwichi aja järgi veidi pärast kümmet hommikul tõusis Amsterdamis õhku firmale Malaisia Airlines kuuluv lennuk Boeing 777, et lennata Kuala Lumpurisse. Pardal oli 283 reisijat, nende seas umbes sada teadlast ja tervishoiuaktivisti. Umbes neli tundi hiljem kukkus lennuk Donetski regiooni kohal alla. Surma said kõik reisijad – kelle hulgas pea kaks kolmandikku olid Hollandi kodanikud – ja 15 meeskonnaliiget. USA luureallikate andmetel tulistati lennuk alla, seda tegid venemeelsed separatistid ning ilmselt oli tegu maa-õhk-tüüpi raketisüsteemi ehk Buk-süsteemiga.

Oluliselt rohkem fakte juhtunu kohta ei ole. Edasi tulevad spekulatsioonid, süüdistused, õigustused, oletused, millest aga on tõe väljaselgitamisel vähem kasu ja rohkem kahju. Seetõttu näib, et oletustest enam on väärt küsimused, mida toimunu kohta küsida tuleb. Ja neid on üksjagu, alates sellest, miks lasti reisilennukitel ülepea konfliktipiirkonna kohal lennata, kui oli teada, et kümnekilomeetrisest kõrgusest ei piisa konfliktipiirkonnas lennuki turvalisuse tagamiseks, kuni selleni, kuidas mõjutab sündmus Venemaa suhteid Euroopa Liidu ja Ühendriikidega.

Peamine küsimus on, kas on võimalik läbi viia sõltumatut uuringut olukorras, kus lennukatastroofipiirkond on venemeelsete separatistide kontrolli all. Surve selleks on tugev, kuid näib, et sama tugev on teise poole soov tõde vaid jaopärast ja õige nurga alt paista lasta, vähemalt näib seda kinnitavat see, et separatistid hakkasid pärast lennuki allakukkumist kiiruga kustutama jälgi, mis neid otseselt juhtunuga seoks. Kuid seda olulisem on, et uurimine toimuks rahvusvahelisel tasandil, sõltumatult ja läbipaistvalt. Teine oluline aspekt on, et lääs teadvustaks Venemaa-Ukraina konflikti enama kui pelgalt Ukraina ja Ida-Euroopa murena. Näib, et senine mugavussuhe Venemaaga on lennukatastroofi põhjustatud vapustuse läbi ümber hindamisel.

Kui varem ei puudutanud konflikt Venemaaga kõiki lääneriike nii lähedalt, siis see, et hukkunute seas on mitme Euroopa riigi kodanikud, paneb ka riigijuhte otsustavamalt seisukohta avaldama. Vähemalt praegu näivad lääne tipp-poliitikud jagavat arusaama, et Venemaa on lennutragöödias osaliselt süüdi juba ainuüksi Ida-Ukrainas ebastabiilse olukorra põhjustamise tõttu. Lääs vaatab Venemaad uue pilguga, ja see, mida ta näeb, ei pruugi talle sugugi meeldida.