/nginx/o/2010/03/11/330202t1h4912.jpg)
Andrus Kivirähki «Mees, kes teadis ussisõnu» ei ole ainus eesti proosateos, mis prantslasi köidab – tähelepanu on pälvinud ka eesti lühiproosa, kirjutab Pille-Riin Larm värskes Sirbis.
Eesti novell Prantsusmaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadel ilmus prantsuse kirjandusajakirja Brèves 103. number, mis on suures osas Eesti-teemaline. Romaanile ja lühiproosale keskenduva ajakirja Eesti erinumbris kirjutab Antoine Chalvin eesti novelli ajaloost ja annab ülevaate eesti novelli tõlgetest prantsuse keelde. Samasse numbrisse on ta tõlkinud kaks Mehis Heinsaare novelli. Heinsaart intervjueerib Georges-Olivier Châteaureynaud. Joris Fromet tutvustab Tallinna arhitektuuri ning kunstnikud ja fotograafid Liisa Kruusmägi, Kaia Kiik, Tõnu Tunnel ja Renee Altrov oma loomingut. Muidugi sisaldab Brèves veel muudki huvitavat, millega saab lugeja tutvuda, kui ajakirja endale veebi kaudu soetab.(1)
Pariisis kaitses riiklikus ida keelte ja kultuuride instituudis (INALCO) Martin Carayol hiljuti Antoine Chalvini juhendamisel mahuka doktoritöö eesti ja soome novellikaanoni kujunemisest («La formation du canon de la nouvelle en Finlande et en Estonie»). Käsitlemist leiavad kaanoni loomise kohalikud mehhanismid ning nii klassikute kui ka vähem tuntud autorite loomingu saatus. Praegustest novellistidest pälvib enim tähelepanu Mehis Heinsaar, kelle loomingu puhul täheldab Carayol kiirendatud kanoniseerimist.(2) Carayol on oma uurimust ja selleks korraldatud küsitluse tulemusi tutvustanud varem 2012. aastal ka Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse seminaril ja Nüpli suvekoolis,(3) samuti on ta tõlkinud eesti kirjandust prantsuse keelde.(4)
Mehis Heinsaarel aga ilmus hiljuti Antoine Chalvini tõlkes prantsuskeelne novellikogu «Liblikmees» («L’Homme Papillon»), samuti kahe jutukogu tõlked vene keelde, üks jutukogu soome keeles ning ungari ja soome keeles «Härra Pauli kroonikad». Jääb vaid üle soovida kirjanikule ja eesti novellile menu jätku ning jõudu tõlkijatele ja uurijatele.
