Juhtkiri: hambutu opositsioon

Andrus Ansipi ja Edgar Savisaare kaikavedamine näib lõputu. Foto: Urmas Nemvalts

Opositsioon vastab haldusnõrkusele poliitilise potentsiaali puudumisega.

Kõige ilmekam järeldus, mida saab värskele erakondade populaarsuse uuringule otsa vaadates teha, on see, et eestlased (uuringu määratlust kasutades: eesti suhtluskeelega inimesed) toetaksid riigikogu valimistel Reformierakonda ning muu keelega inimesed Keskerakonda.

Tõsi, ka muukeelsete inimeste hulgas on viis protsenti neid, kes laseks riigikogu valimistel kasti sedeli Reformierakonna toetuseks. Keskerakonda oleks valmis riigikokku valima kaheksa protsenti eestlastest. IRLi ja sotside toetus kõigub eestikeelsete hulgas kümne protsendi läheduses, ent muukeelsed ei paista neist erakondadest midagi teadvat.

Muukeelsete jaoks tundub Eesti poliitika olevat kaheparteiline või mustvalge, kui soovite. Eestikeelne inforuum pakub ilmselt suuremat valikut, lubades silma paista ka teistel peale Reformierakonna.

Värske uuring näitab, et Reformierakonna populaarsus on võrreldes eelmiste kuudega kasvanud. Seda seletada püüdes on kõige lihtsam väita, et euro tulek on saanud Reformierakonna tunnusmärgiks. Ehki IRLi teened ses asjas ei ole väiksemad ning ei tasu unustada ka sotside ja roheliste rolli.  

Oletagem, et Reformierakonna popu­laar­suse kasvu taga on euro kui märk. Sellisel juhul on Reformierakonnal ka väga lihtne see eelis maha mängida. Juhul kui eurole ülemineku tehniline pool läheb nii, nagu oleme näinud näiteks digiretsepti asjus või viimati .ee domeenide registreerimise süsteemiga.

Kui jaanuaris või veebruaris mõni rahaga seotud arvutisüsteem üles ütleb, on see valimiste ajaks kõigil väga hästi meeles.

Märgakem ka seda, kui hambutu on olnud opositsioon. Keskerakond pole suutnud eesti keelt mõistvaid inimesi milleski veenda ega ka millegi uuega üllatada.

Suurim opositsioonierakond elab oma kesknädalalikus mullis, arvates, et piisab härra Savisaare piltide ülesriputamisest või kahesõnalistest loosungitest. Tööpuudusest räägivad kõik, aga millise uue teemaga on Keskerakond viimasel ajal välja tulnud? Või mis asjus valitsuse saamatust paljastanud? Ehkki elu ise pakub teemasid ohjeldamatult.

Näiteks haldussuutmatus. Ametnike palga arvelt kokku hoidmine kõlab küll alati väga populaarselt, aga võib-olla on just see üks põhjustest, miks uute süsteemide käimasaamine üle kivide ja kändude läheb.

Täiesti unikaalsete või olulist kohandamist nõudvate arvutiprogrammide tellimine pole siiski sama lihtne, nagu tordi ostmine. Ka ehitajatega läbirääkimiste pidamine ja tööde tellimine nõuab professionaalseid teadmisi ja kogemust.

Keskerakond ja teisedki opositsionäärid lihtsalt ei kasuta võimalusi ära. Kas opositsioon vastab haldussuutmatusele poliitilise potentsiaali puudumisega?