:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2009/07/03/201590t1h44f9.jpg)
Lihtsal põhimõttel «raha sulle ja kurgid mulle» ei käi toidukauba ostmine enam pikemat aega.
Siiri Erala: kelle kurgid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd on ostjat hakanud vaevama küsimused E-ainetest, pestitsiididest, kaloritest ja ka päritolust. Enne kui kurkide eest raha letile laome, tahaks teada, kelle kurgid need on, kust need tulevad ja kuidas need kasvatati.
Küsimused on iseenesest ju lihtsad, sama lihtsad kui põhimõte «kurgid sulle, raha mulle». Ometi ei ole vastuste saamine sugugi nii hõlbus. Kodumaist toidupoolist armastav inimene saab ilmselt petta, kui usub, et eestipärase nime taga peitub tõesti siin kasvatatud viljast ja lihast tehtud leib ja vorst.
Paljud siinsed tootjad kasutavad mujalt sisse toodud toorainet ja seda väikest fakti ei pea toote pakendile märkima. Pakend on aga see, kust ostja infot otsib… Otsib, aga ei leia.
Kui arvestada, et reeglina on Eestis kasvatatud viljad, liha ja piim kallimad kui piiri tagant sisse toodu, siis võiks ostja ehk orienteeruda hinna järgi – mida kallim kaup, seda suurem tõenäosus, et läbi ja lõhki Eesti asi.