Tallinna TV (TTV) allutas end Pressinõukogu reeglitele, sai Eesti meediapere täieõiguslikuks liikmeks ning loa taas valitsuse pressikonverentsidest osa võtta. Kas nüüd võib oodata, et TTV programmi sisu muutub objektiivsemaks?
Madis Järvekülg: sülekoer pürib valvuriks?
9. juuli 2014, 11:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhimõtteliselt on hoovad selleks Edgar Savisaare vastaste käes, sest impulss Pressinõukogusse kaebamiseks peab tulema programmist häiritud auditooriumi esindajalt. Keda teist see TTV sisu ikka kõigutab, kui mitte Keskerakonna poliitvastaseid. Pressinõukogu liikmelisus iseenesest ei taga veel mingisugust kvaliteeti, nagu toonitas ka ajalehtede liidu tegevjuht Mart Raudsaar.
Konkurendid said lihtsalt juurde ühe mehhanismi, mida poliitilises mängus võib proovida ära kasutada, kui nad seda teha viitsivad (palun mitte tõlgendada Pressinõukogu siinkohal poliitilise käepikendusena). Sestap ei maksa imestada, et Taavi Rõivas sellise tingimuse valitsuse pressikonverentsile pääsemiseks üldse avalikult välja käis. Iseküsimus on see, kui eetiline oli temast enda tekitatud probleemi lahendamise vastutus sõltumatu ajakirjanduse eneseregulatsiooni organile lükata. Avalikkusele jäi nüüd ikkagi mulje, et Pressinõukogu reeglitele allumine on miski püha ajakirjanduse eeldus. Ehk õppis peaminister üht-teist sellise organisatsiooni funktsioonide ja ajakirjandusvabaduse kohta. Ka ebameeldivatel peab olema võimalus võimukandjatele küsimusi esitada.
Tõepoolest, TTV sisu on ka uudiste formaadis pahatihti tasakaalustatusest sama kaugel kui Savisaare viimase aja suhtlusstiil riigimehelikkusest. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist – nii sätestab eetikakoodeks, mis on Pressinõukogu otsuste alus. Kohaliku poliitika potentsiaalne valvekoer on TTV näol hoopis leebe, keelt limpsav sülekoer. Paljalt oponentidele sõnaandmisest ei piisa, kui sõbrasuhe linnajuhtidega nii eredalt programmis muud varjutab.
Tõenäoliselt hoiab nüüd osa Keskerakonna vastastest sellel telekanalil silma peal, vaatajaskond kasvab, aga seda teravdatud pilkude najal. Kui TTV Keskerakonnaga flirtimist ei lõpeta, linnajuhtide suhtes end kriitilisemalt ei häälesta ja teised erakonnad leiavad motivatsiooni sekkuda, siis hakkame TTV eetris nägema heal hulgal Pressinõukogu taunivaid otsuseid.
Eesti meediapilti üldiselt see muutus aga suurt ei mõjuta, sest TTV on lõviosa inimeste jaoks piisavalt marginaalne ja ebausaldusväärne kanal, olgugi, et veebikommentaatorid lähevad sõgedaks iga kord, kui TTV meediakajastust saab. Pressinõukogu liikmelisus on võit vaid siis, kui TTV taotlus on siiras, lauspropaganda heeblit tuleb nüüd kõvasti maha tõmmata. Tore võimalik areng seegi! Aga niikaua kuni Keskerakond püsib muutumatuna, TTVst küll täisväärtuslikku valvekoera ei kasva. Munitsipaalmeedia on üldse üks veider nähtus, mida minu keel tõrgub ajakirjanduseks nimetamast.