Alexander Stubb: pole mõtet luua illusiooni, et majanduskasvu rajab riik

Alexander Stubb tunnistas eile, et ilmselt on see ajaloos esimene kord, kui Soome peaminister esimesena Tallinna külastab. Põhjanaabrite valitsusjuhi sõnul läheb ta üsna pea ka Rootsi. Foto: Tairo Lutter

Soome vastne peaminister Alexander Stubb (46) ütles eile Tallinnas Postimehele antud usutluses, et tema valitsus tegeleb küll majanduse elavdamise abinõudega, ent kasvu loojateks on siiski ettevõtted ja ettevõtjad.

Soome rahandusministeeriumi kevadine majanduskasvu prognoos oli tänavuseks 0,5 protsenti, Euroopa Komisjoni oma 0,2 protsenti. Kuidas teie valitsus Soome kasvama paneb?

Esimene tähelepanek on see, et majandusprognoosid on viimastel aastatel olnud kahjuks ülimalt optimistlikud. Kui saavutame 0,5-protsendise kasvu, on see hea uudis.

Teine tähelepanek: pole mõtet luua illusiooni, et kasvu rajab riik või Soome valitsus. Seda teevad Soome ettevõtted ja ettevõtjad. Meie loome kasvule raamid. Neis raamides on mitu elementi: esiteks struktuuripakett, struktuurimuudatused, nendega seonduvad muu hulgas ka haldusreform ning sotsiaal- ja tervishoiuteenustereform, mis nüüd on käima nõksatanud.

Samuti peame kinni kokkulepitust, et saame 2018. aastast võlga vähendada ja muidugi veel – õigusruumi abil ettevõtete tegevuse toetamine. Selle näiteks on ettevõtete tulumaksu kahandamine 26 protsendilt 20-le.

Soome Koonderakonna Lahti kongressil ütlesite: «Oleme kaotanud suurel hulgal töökohti. Rahvastiku vananemise tõttu ei piisa avaliku sektori tuludest praeguse tempoga kulude katmiseks.» Kas olukord on tõesti nii tõsine?

Jah, muidugi on. Kui Soome võtab tänavu seitse miljardit eurot laenu juurde, siis on meil n-ö struktuurne probleem ning peame sellega tegelema. Oleme juba selle valitsuse ajal rakendanud üle seitsme miljardi euro ulatuses kohanemismeetmeid, ning kui vaja, tuleb neid pikas vaates jätkata.

Kuid hetkel ma ei usu, et maksukõrgendused või kärped oleks õige tee. Seetõttu leppisime valitsuskõnelustel kokku ministimuleerimispaketi, mis loodetavasti säilitab meie riigireitingu tasemel AAA ning paneb stabiilse ja ennustatava majanduspoliitika toel ka meie majanduse taas kasvama.

Eelmine, Jyrki Kataineni valitsus otsustas kärpida lastetoetusi. Seni oli esimese lapse toetus Soomes 104 eurot – kui palju seda vähendatakse ja kuidas seda vastu on võetud?

Olime sunnitud kärpima servast serva kõikjalt, sealhulgas lastega peredelt. Lastetoetusi kärbiti kaheksa euro võrra kuus. Nüüd üritame lastega perede maksukoormust kergendada ligikaudu 70 miljoni euro eest, nii et nende sammude koosmõju lastega peredele oleks tasakaalustav. Algne otsus tuli märtsis ja 70 miljonit puudutav otsus nüüd nn minivalitsuskõnelustelt.

Teie kabinet on majandusdistsipliini valitsus?

Seda ei peaks nii mustvalgelt määratlema. Püüdsime teha uue valitsusega sellise paketi, kus on kolm eesmärki: esiteks jääda varasema raamotsuse juurde, teiseks vähendada võlgnevust ja kolmandaks tööhõive- ja kasvumeetmed. Loodetavasti läks see meil korda.

Näiteks panustame suurtesse infrastruktuuri projektidesse, sidudes need piirkondlike ehitusplaanidega – Helsingi uus läänesuunaline metrooliin, tilgakujuline linnalähirongide liin Helsingi südames ning kasvõi Tampere trammiprojekt.

Linnad kohustuvad nendega seoses ehitusprojekte arendama. Tegemist on kiire mõjuga stimuleerimisplaaniga – teeme oma kavad pikaks ajaks, kuid töid alustatakse kohe.

Nendest minivalitsuskõnelustest ... Lugesin Helsingin Sanomatest, et nendel võitsid sotsiaaldemokraadid ja teie andsite järele. On see tõsi?

Olen meeskonnamängija. Minu arvates on väga oluline see, et võidaks kogu valitsus ja seejärel võib igaüks anda sellele oma tõlgenduse. Kõige tähtsam, et Soome võidab.

Eestis oldi mõneti imestunud Soome välisministri Erkki Tuomioja märkuse peale Kauppalehtis. (Viimane ütles Toomas Hendrik Ilvese seisukohtade peale Ukraina osas, et «Ilvese maailmavaade on kujunenud Münchenis ja Ühendriikides, samal ajal kui teised on elanud ja hakkama saanud siin.» – toim.) Oli teil sellest kohtumisel Ilvesega juttu?

Kõik kõnelused, mida me peame president Ilvese, peaminister Taavi Rõivase või välisminister Urmas Paetiga, on usalduslikud vestlused ja ma ei hakkaks nende sisu siinkohal avaldama. Mina olen Eesti fänn, suur Eesti sõber ja olen alati imetlenud Ilvest, keda pean üheks maailma kõige paremaks välis- ja julgeolekupoliitika asjatundjaks. Seda nii praktilises poliitikategemises kui ka akadeemiliselt.

Saab muidugi öelda, et Ilvese maailmapilt on kujunenud Münchenis ja Ühendriikides, ent ka teie olete ju pikka aega Ühendriikides elanud.

Jah, kindlasti on minu maailmapilt välja kujunenud nii Soomes, Ühendriikides, Prantsusmaal kui ka Suurbritannias – kõigis neis riikides, kus olen elanud ja õppinud. Ning muidugi Belgias, sest olen elanud seal kümme aastat.

Selles mõttes oleme meie, inimesed, üks kentsakas liik, et oleme oma kogemuste vangid ja enamasti nende kogemuste üle ka uhked – ja see ongi hea.

Välisministrina rippus teil kabinetis seinal kunstnik Kaj Stenvalli piilupardimaal «Head maailmapoliitika argipäeva», mis kannab tugevat Euroopa Liidu ja NATO sümboolikat. Kas võtsite selle kaasa peaministri kabinetti või jätsite välisministeeriumisse?

See pilt ei sobi žanriliselt kuigi hästi minu uude kabinetti, ent viisin selle koju ja üritan paluda abikaasalt luba, et kuhu võiksin selle üles riputada.

Ütlesite Lahti kõnes, et Soome vajab uut, paremat poliitikategemist, et tahate positiivsemat poliitikat. Mida te sellega mõtlete?

See tähendab, et minu arvates poliitikas sõimatakse inimesi liiga tihti. Täiskasvanud inimene sõimab teist inimest. Minu arvates ei ole see sobiv viis poliitikat teha. Tahan julgustada inimesi tegema häid valikuid ja kõneleda teistest inimestest hästi, olgugi nad teistes erakondades.

Paljudel parteidel ja poliitikutel on häid mõtteid. Otsused sünnivad üheskoos, mitte aga vastandumise kaudu.

Kas vedelgaasi (LNG) terminal ehitatakse Soome või Eestisse?

Ütleksin nii, et loodetavasti liigub vedelgaas võimalikult kiiresti Balticconnectori torudes edasi-tagasi, Soome ja Eesti vahel.