Viinatootjad on küllap väga rõõmsad paranduse üle, mille sotsid ja IRL riigikogu rahanduskomisjonis aktsiisiseaduse eelnõule tegid. Õllevabrikud ütlesid oma kirjas arvamuse selle paranduse kohta eile selgelt välja. Kas tegu oleks tõesti põhimõttelise, pöördelise ja lisaks veel ebaeuroopaliku muudatusega alkoholipoliitikas, nagu õlletootjad oma protestikirjas ütlevad?
Vastamiseks on vaja pisut arvudesse süvenemist.
Milles on vaidluse sisu? Viina aktsiisimäär on praegu Eestis 2,6 korda kõrgem kui õlle aktsiisimäär. Valitsusest riigikokku jõudnud eelnõu järgi tõuseks aktsiisimäär nii õllel kui viinal järgmisest aastast 15 protsenti ja igal järgneval aastal 10 protsenti. Õlle ja viina aktsiisimäära suhteline erinevus jääks samaks nagu praegu – 2,6-kordseks. Sotside ja IRLi ettepaneku jõustumisel see erinevus väheneks ja oleks 2018. aastal 2,2-kordne. Euroopa Liidu riikides keskmiselt maksustatakse viina aga 3,15 korda kõrgema määraga kui õlut.
Nende arvude järgi võib tõesti öelda, et sotside ettepaneku seaduseks saamisel kaugeneme ELi keskmisest. Kas see on põhimõtteline muutus? Vastamiseks peaks esmalt aru saama, mis on siin eesmärgid ja põhimõtted.
Aktsiisi eesmärk on piirata alkoholi kättesaadavust ja seega kaudselt alkoholi liigtarbimise kahju ühiskonnale. Vahemärkusena: aktsiis ei kata kindlasti sündivat kahju – näiteks Eesti alkoholipoliitika rohelises raamatus tsiteeritud ELi uuringu järgi on kahju koguni üle kümne korra suurem aktsiisitulust.
Eesti, nagu teisedki Euroopa riigid, maksustab viina ja lahjasid alkohoolseid jooke erinevate määradega. Teine võimalus oleks maksustada sama määraga alkoholiühikut mistahes joogis. See annaks aga viinale selge eelise, sest õlut või veini toota on kallim. Viinamarjad on hinnas. Viljast õlle tegemine on keeruline ja kallis tehnoloogiline protsess. Pealegi võib piiritust ajada peaaegu millest tahes, aga õlle tegemisel on vilja kvaliteet väga oluline. Kui aktsiisimäärade erinevust poleks, oleks lihtne viin purupurju joomiseks igal juhul odavam õllest ja veinist. Seepärast püütaksegi hinnata, kui palju maksab alkoholiühik poes – võrdsustatakse hinda tarbija, mitte tootja või riigi seisukohalt.
Sotside argument on, et valitsuse kava järgi tõuseb õlle hind poes liiga vähe – igal järgneval aastal kaks kuni kolm protsenti ja see ei vähenda tarbimist, sest inimeste sissetulekud kasvavat kiiremini. Seevastu viina hind poes tõuseks 6 kuni 8,8 protsenti aastas. Heatahtliku tõlgenduse järgi soovivad sotsid, et ka õllehinna tõus oleks tarbijale märgatav – mõjutaks käitumist. Halvemat kahtlustades tuleb küsida, miks tahavad nad viinatootjate olukorda parandada. Või teisalt: miks on Reformierakond viina ja õlle heitluses pigem õlle poolel? Vandenõuteooriaid aitaks eos kummutada see, kui ettepanekute taga oleksid selgem ideoloogia ja argumendid.