Soome keeles kõlab väikese inimese vaikne protest peaaegu sama kaunilt kui meie «sõida tasa üle silla» – «pienen ihmisen hiljainen protesti». See on üsna levinud väljend kõikvõimalike selliste meelsusavalduste kohta, millest lõpuks teab eelkõige see meeleavaldaja ise, kuid mis on piisavalt valjud väikese inimese «auru väljalaskmiseks», aga samas ikkagi nii vaiksed, et edasi suuremat pahandust ei tule.
Proovin seletada teistpidi, et mis ei ole väikese inimese vaikne protest. Võtame näiteks Lappeenranta mehe loo. Ta läks purujommis päi koju, lasi kella ja kui naabrimees pidžaamas uksele vastu tuli, tegi ta välkkiire järelduse, et naaber oli tema naisega voodis ning otse loomulikult suskas ta naabrimehele oma Marttiini pussi pidemeni rinda. Hommikul seletati talle politseis, et ta oli kella lasknud valel korrusel – naabrimees tegi lahti omaenda kodu ukse. Parandada polnud enam midagi. Väike inimene, olgugi et pohmellis, sai teada, et ta on tapja ja läheb vangi.
Väikese inimese vaikne protest tuli meelde sel esmaspäeval ühel Lõuna-Eesti matkarajal. Kõik oli seal imetore ja läbimõeldud, nagu RMK ning ka valdade ja kaitsealade tehtud radadel Eestis tavaliselt ongi. Soovitan teile kõigile! Lõkkeplatsi kõrval on kuur lõhutud puudega. Astusin sinna sisse ja miskipärast märkasin taga servas räästa all siniseks võõbatud plekist plärakat. Silmi pingutades tuvastasin sinise emailvõõba alt tüüpteate, et kõik need rajatised on tehtud Euroopa Liidu maksumaksja toel.