Henrik Roonemaa: kes vaatab 150 korda päevas telefoni?

Henrik Roonemaa Foto: Erakogu

Viimase mõne nädala jooksul oleme saanud väga hea ülevaate selle kohta, mida tehnoloogiamaailma suurfirmad lähemal ajal plaanivad. Juuni alguses pidas Apple oma aasta olulisimat tulevikku vaatavat konverentsi nimega WWDC ning üleeile õhtul vastas neile Google oma üritusega, millel nimeks I/O.

Suurfirmade ja pisikeste tarkvaraarendajate vahel toimib huvitav sümbioos: Apple’il, Google’il ja Microsoftil on väga vaja, et nende telefonidele ja tahvelarvutitele tehakse palju huvitavaid äppe ning tarkvaraarendajatel omakorda on vaja, et neid telefone ja tahvelarvuteid ostetaks väga palju, sest siis ostetakse ka nende äppe väga palju.

Praegu peavad nad küll mõlemad väga õnnelikud olema. Apple on telefone ja tahvelarvuteid üldse kokku müünud umbes 800 miljonit tükki. Google’i teatel on maailmas nüüd miljard aktiivset Androidi-kasutajat. Inimesed kulutavad äppide ostmiseks nende kahe peale kokku umbes 20 miljardit dollarit aastas, mida on märkimisväärselt rohkem, kui näiteks kogu maailmas aasta jooksul muusika peale kulutatakse. Või meigitoodete peale. Google’i andmeil vaatavad inimesed oma telefoni päevas keskmiselt umbes 150 korda. Ainuüksi Google’i telefonidega tehakse päevas 93 miljonit selfie’t (ehk enekat ehk endlit) ja saadetakse umbes 20 miljardit sõnumit. Iga päev.

Mõni ime siis, et nii Apple kui Google on teinud järelduse, et see, mida nad meile pakuvad, meeldib meile ja järelikult tuleb seda veel rohkem pakkuda. Kogu 24/7 ühendatud maailma, pidevate sõnumite, fotode, laikide, šeeride ja kõige muuga. Suures plaanis ei ole mingit vahet, mil viisil meile seda uut, veel rohkem ühendatud maailma hakatakse müüma. Selles osas on konkurendid Apple ja Google märkimisväärselt sarnased. Esmalt tulevad nutikellad, mis vabastavad meid vajadusest 150 korda päevas telefon taskust välja võtta ja selle ekraanilt kellaaega, ilmateadet või saabunud sõnumit vaadata. Nüüd saab hakata neid vaatama otse randmelt ja kasvõi 300 korda päevas.

Järgmisena hakkavad sedasama infot pakkuma ekraanid meie autodes. Jällegi, nii Apple kui Google pingutavad, et saada autotootjaid nõusse oma autodesse just nende süsteemil põhinevat infokeskust panema. Mitmed on juba teatanud, et hakkavad lähemas tulevikus pakkuma nii Apple’i kui Google’iga ühilduvaid autosid.

Kus veel ekraanid on? Aga muidugi meie kodudes: telerid. Järgmise aasta Sony ja Philipsi telerid töötavad juba Androidi peal: seal jooksevad Androidi-rakendused ja mängud ning teleriekraanist saab lihtsalt telefoniekraani pikendus. Apple’il on selle jaoks Apple TV.

Ja üks ekraan on meil veel, mis siiamaani oli see kõige tähtsam, aga enam mitte: arvuti. Nüüdsest alates on telefon meie digitaalse elu A ja O, see kõige olulisem keskus. Kõik tähtis tuleb telefoni ning liigub sealt edasi randmele, autosse, telerisse või ka arvutisse. Nüüdsest ka kõned ja SMSid.

Kõlab nagu düstoopia? Või hoopis mõnest helgest ulmefilmist pärit unistus? Kõik seadmed teavad, kus me parajasti oleme, mida me järgmisena teeme ja millist infot meile serveerida? Küll sel teemal saab palju arutada. Aga nende juunikuiste ürituste kõige tähtsam sõnum ja suurim muutus, mis faktiliselt on juba mõnda aega kohal olnud, aga mida pole sellisena välja öeldud: nutitelefon on tähtsaim seade meie elus, milleta oleksime abitud nagu Põhja-Korea turistid Pariisis. Sellest kõigest välja on ainult üks tee: osta mitte-nutitelefon ning kustutada kõik oma kontod Google’i, Apple’i, Facebooki, Twitteri ja muude teenusepakkujate juures. Ei pea olema mõttehiiglane, et öelda: seda ei tee absoluutselt mitte keegi.