Juhtkiri: hääled pole veel koos

Jean-Claude Juncker Foto: SCANPIX

Ehkki Euroopa Liidu ühtsuse saavutamine eri valdkondades ja üldse ühise poliitika ajamine jääb tihtipeale pateetiliste kõnede ja artiklite pärisosaks ning müstilist Üht Telefoninumbrit, kuhu näiteks USA president helistada saaks, ei ole ega tule nähtavas tulevikus, on siiski üks positsioon, mis sellele kõige enam vastab. See on Euroopa Komisjoni presidendi ametikoht, mis mõistagi on ka vastavalt ihaldusväärne. Küsimus, kellest saab José Manuel Barroso järeltulija, on ELi tulevikku silmas pidades erakordselt suure tähendusega.

Kui vaadata komisjoni presidenti valivate ELi liikmesriikide riigi- ja valitsusjuhte ühendava Euroopa Ülemkogu koosseisu ning vastvalitud Euroopa Parlamenti, tundub tõenäolise Euroopa liidri nimi üsnagi selge olevat. Euroopa Rahvapartei sai eurovalimistel kõige enam – 29,43 protsenti – häältest ehk 221 kohta 751-kohalises esinduskogus. Arvestades parlamendi tähtsuse kasvu komisjoni presidendi kinnitamisel, peaks suurima fraktsiooni esindaja olema suhteliselt kindel valik. Konservatiivide esinumber on praeguseni endine Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker.

Junckeri selja taga on ELi võimsa mõjujõuna Saksamaa. Koos Eesti peaministri Taavi Rõivasega eile Berliinis pressikonverentsi andnud Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ütles Postimehe küsimusele vastates, et peab tõenäoliseks, et Euroopa valitsusjuhid annavad järgmise nädala lõpus Junckerile häälteenamusega toetuse. Eesti valija eelistas mäletatavasti eurovalimistel liberaale (Reformierakonnale kaks ja Keskerakonnale üks koht), kuid nende fraktsioon europarlamendis on 67 saadikukohaga suuruselt alles neljas. Rõivas kinnitas, et Eesti on Saksamaaga Junckeri valimisel ühes paadis.

Juncker on pikaajaline valitsusjuht, kes tunneb ja tunnetab väga hästi Euroopa Liidu olemust, räägib Euroopa suuri keeli (inglise, prantsuse, saksa) jne. Ka Eestile peaks Juncker sobima, arvestades meie soovi Euroopa ühtset häält tugevdada. 21. mail Postimehes avaldatud artiklis «Ukraina õppetunnid» oli Juncker varjamatult terav: «Me ei saa rahul olla sellega, kuidas meie ühine välispoliitika praegu toimib.»

London on uue komisjoni presidendi suhtes olnud varjamatult skeptiline. Ühendkuningriigi valitsusjuht David Cameron on mitmel korral avaldanud muret valimise protsessi ebademokraatlikkuse pärast. Kuid formaalse kriitika taustal võib näha väärtuskonflikti, vastuseisu Junckerile kui föderalistile. Ja ses osas leidub brittidel ülemkogus toetajaid. Europarlamendis vajab komisjoni president absoluutset häälteenamust ehk 376 häält. Kõik need hääled ei ole Junckeril veel kaugeltki koos.