:format(webp)/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
/nginx/o/2010/07/02/396752t1h281f.jpg)
Tarbijakaitseamet on reklaamiseaduse täitmise valvaja. Kui on võimalik mõnd reklaami väidet «mõõta» ja öelda, et see on vale, või osutada vormilistele rikkumistele, siis võiks ameti hammas hakata ka erakondade poliitilise reklaami peale.
Marti Aavik: raske tee püha tõeni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõsi, reklaamiseadus on õmmeldud äriettevõtete mõõtude järgi. Osa nõudmisi on sellised, mille mõtte täitmist viisakad inimesed ka erakondadelt ootaksid, aga… kujutleda, et tarbijakaitseametnik valimisreklaamid maadligi surub, on Eestis pehmelt öeldes ulmeline. Ja seda polegi ju vaja.
Samm raskel teel oleks seegi, kui õnnestuks valimisreklaamidest otsene vale välja rookida. Amet saab teha ettekirjutuse, et valetav reklaam kohe maha võetaks. Kui ei võeta, siis määrata sunniraha.
Kui raha ei sunni, siis on ometi võimalik kirjutada ajalehes, et see või teine erakond on saanud ettekirjutuse reklaamireeglite rikkumise eest.
Nutikad ja arusaajad inimesed loevad neid uudiseid ja saavad oma veendumustele kinnitust: viisakus on väärtus ja JOKK tuleb jätta.
Mustemad trikid on aga suunatud nende püüdmiseks, kellel pole parasjagu aega või viitsimist reklaamisõnumite sisu ja vormi lahtimuukimisele nupurammu raisata. Ja olemegi jälle alguspunktis tagasi? Elame, näeme.