Juhtkiri: faktid võitluses hämaga

Riigikontrolli audit kurikuulsa VEB fondi kohta on lõpuks valminud. Viimasel paaril aastal on selle loo kohta ühes Eesti Panga siseauditi (2013) ja järgmisel nädalal avaldatava riigikogu uurimiskomisjoni aruandega läbi hekseldatud aukartust äratav hulk materjali.

Peab tõsiselt tunnustama riigikontrolli uurimisrühma, kes kühveldas end läbi sellest hiigelkuhjast tööst. Sedavõrd põhjalikku faktikogumit riikliku VEB fondi saaga kohta pole avalikkusel varem kasutada olnud. Kõige kokkuhankimine, süstematiseerimine ning ka õigete küsimuste püstitamine – et neile siis materjali põhjal vastuseid otsida – oli seda komplitseeritum ülesanne, et hulk materjalist on juba paarkümmend aastat vana.

Mida me siis teada oleme saanud? Dokumentidest ja järeldustest avaneb pilt, et Eesti Pank tegutses 1990ndate alguses nagu riik riigis. Keskpank ei hoolinud sellest, mida rahvaesindajad parlamendis otsustasid või milline oli väljastpoolt tulev kriitika. Näiteks venitati fondi üldkoosoleku kokkukutsumisega nahaalselt aastaid, isegi veel pärast kohtuotsust. Rohmakat tegutsemist Eestis ei saa siiski põhjendada sellega, et Moskva külmutas kahe panga – Eesti Panga välisoperatsioonide valitsuse ja UBB – kontodel oleva valuuta ning et probleemi juured jõudsid meile ühes Nõukogude Liidu lagunemisega.

Eesti Panga korraldamisel jagati külmunud raha teadmata arvutuskäigu ja põhimõtete järgi pankade ja hoiustajate rahaks, kellest viimased jäeti n-ö külma kätte. Selline lahendus oli riigile ja keskpangale lihtsalt odavam. Keskpank toimetas VEB fondiga sel moel, et tõi ohvriks pankade hoiustajad, päästmaks toonast Eesti riigiga läbi põimunud pangandussektorit ja vältimaks toona pool aastat käibel olnud krooni usaldusväärsuse langust. Sellised olid tolle aja valikud.

Riigikontroll tegeles põhiliselt sündmuste dokumentaalse jälje taastamise ja süstematiseerimisega. Kuid paberid võivad olla kiretud, need ei anna iga kord aimu osaliste motiividest. Seevastu parlamendi uurimiskomisjon on pannud rõhu asjaosaliste intervjuudele. Kahjuks ei ole paljud neist avameelsusega hiilanud. Sensatsioonilisi paljastusi pole ilmselt ka sealt oodata.

VEB fondi saaga üks mustem etapp on see, kuidas Vene firma TSL International Moskvast Eesti Panga juhtide selgel mahitusel 32,3 miljonit dollarit kätte sai. Tegu on lihtsalt Eesti rahandusajaloo ühe häbiväärsema peatükiga. Peab tunnustama Eesti Panga praegust presidenti Ardo Hanssonit, kelle ajal on keskpank tegutsenud selle nimel, et asja lõpuks valgust tuua. Kõige parem, kui skeemiga seotud lõpetaks «ei mäleta»-hämamistaktika ja loo ausalt ära räägiksid. Nad võlgnevad seda Eesti avalikkusele, kel on õigus tõele.