Õpetajate suvekoolide välimääraja

Suvine loodus Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Erinevalt õpilastest kulutavad õpetajad päikselist suveaega ka õppimisele, kirjutab Sirje Pärismaa Õpetajate Lehes.

Enamik aineühendustest korraldab oma suvekoole ja on leidnud osalustasu vähendamiseks ka rahastusallikaid.

Ilmselt suurima osavõtjaskonnaga suvekooli peavad inglise keele õpetajad 22. ja 23. augustil suvepealinnas Pärnus TÜ kolledžis.

«Õpetajate huvi on suur, igal aastal on olnud üle 200 kuulaja. Praegu käib registreerimine ja kirjas on juba 170 osalejat,» rääkis inglise keele õpetajate seltsi juhatuse liige Juta Hennoste.

Seltsi liikmele on osavõtutasu 40, teistele 50 eurot. Varased kirjapanijad said viis eurot odavamalt. Selle raha eest saab paljundatud materjale, seltsi ajakirja OPEN!, kohvipausid ja kerge lõunasöögi.

«Enamasti tasuvad õpetajate eest koolid oma koolituskuludest. HTM-i toetus 2000 eurot läheb ruumide üüriks» lisas Hennoste. Lektorite ja seminari lõpuloteriiga (õpikud, sõnastikud jms) toetavad suveseminari korraldamist kirjastused ja nende vahendajad. Eesti lektorid, peamiselt Tartu ülikoolist ja aktiivsed õpetajad koolidest, esinevad heategevas korras tasu küsimata. Seminari töökeel on mõistagi inglise keel.

«TÜ ja TLÜ sel suvel otseselt inglise keele õpetajatele midagi ei paku, TÜ suveülikoolis on küll ingliskeelse ametikirja koostamise ja suulise tõlke sissejuhatuse kursused, aga need on kõigile soovijatele. Varasematel aastatel on olnud ka erikursusi inglise keele õpetajatele,» täheldas Hennoste.

Saksa keele õpetajate seltsi traditsiooniline suveseminar on 12.−14. augustini Elvas. Osalustasu on 70 eurot ja sõltuvalt kooli võimalustest maksab kool või õpetaja ise või tehakse summa pooleks.

«Osalustasu ei kata loomulikult kõiki seminari kulusid. Taotlesime raha hasartmängumaksu nõukogult, saime 500 eurot. Ülejäänud osa kuludest katab selts,» lausus saksa keele õpetajate seltsi juhatuse esimees Signe Ilmjärv

Kohtade arv on piiratud 45 osalejaga. Esimese kahe päevaga registreeris end 35 inimest. «Eelmiste aastate kogemust arvestades usun, et kohad saavad täis, kuigi seoses koolide täienduskoolitusraha vähendamisega on paljude õpetajate jaoks osalemine keerulisemaks muutunud,» ütles Ilmjärv.

Saksa keele õpetajad osalevad tihti ka koolitustel, mida korraldavad saksakeelsete maade organisatsioonid.

Lasteaednikel mitu seminari

Klassiõpetajate liit teeb 13. ja 14. augustil Viljandimaal Vanaõue puhkekeskuses klassi- ja lasteaiaõpetajatele rännaku loovuse radadel.

«Oleme Innove projektikonkurssidest alati osa võtnud ja saanud toetust. Nii ka sel aastal. Konkurssidel on peetud oluliseks osalejate enda panust, seetõttu pole suveseminarid tasuta,» rääkis liidu juhatuse esimees Küllike Kütimets. Õpetajad on suveseminarist huvitunud, alati on umbes poolsada osalejat.

Lasteaiaõpetajaile korraldab oma seminari ka lasteaednike liit, teemaks kodupaiga kultuurikeskkonna kaasamine õppeprotsessi, rahvapärandi tähtsustamine ja kasutamine. Üritus leiab aset 24. ja 25. juulil Põltsamaal.

«Suvekoolid ja seminarid on toimunud igal aastal alates 1991. aastast,» lausus liidu esimees Liili Pille. Korralduskulud kaetakse osalustasuga, liikmemaksudest laekunud summadest ja seminari korraldamist toetab ka HTM. Liidu liikmeile on osalustasu 37, teistele 47 eurot. Registreerunuid on 100.

Tüdrukute ja poiste tööõpetuse õpetajad on suvekooliks leivad ühe kappi pannud ja korraldavad 7.−9. juulini Räpinas suvekursuse „Rahvakunstiga seotud kutseharidus”.

Osalustasu on ööbimisega 85 ja ööbimiseta 65 eurot, auliikmeile, mittetöötavatele pensionäridele ja lastele 35 eurot. Suvekursust toetab Innove.

«Võimalus on osaleda kuni viies töötoas. Riietuses peab olema rahvuslik detail,» tutvustas käsitööõpetajate seltsi Aita esinaine Terje Raudsepa. «Üldhariduskooli õpetaja peab olema kursis õppimisvõimalustega kutsehariduses, et toetada põhikoolilõpetajaid kutsevaliku tegemisel, seepärast tutvutakse Räpina aianduskooli eluoluga.»

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi esimehe Madis Somelari teatel on nense suvekool 12.−14. augustini Tartumaal. Huvi on suur, 75 õpetajat on end kirja pannud. Tulevad ka väliskülalised Lätist, Leedust, Soomest. Seltsi liikmed tasuvad 30 eurot. Toetab HTM ja ka selts ise kannab kulusid.

Ajalooõpetajail leiab suvel aset veel rahvusvaheline ajaloo-olümpiaad, toimub see 27.−30. augustini Pärnus. Rahastavad Pärnu linnavalitsus ja HTM. Toimub ka rahvusvaheline seminar teemal, kuidas toetada andeka lapse arengut.

Soome suvekursusele

Kehalise kasvatuse liit korraldab 13.−15. augustini Jõulumäel suvekursuse lasteaia, algklassi ja põhikooli kehalise kasvatuse õpetajatele. Temaatika on orienteeritud kooli õppekavale, lasteaia liikumistunni ning tunnivälistele tegevustele.

Kursuse maksumus sõltuvalt valitud toast on 35, 30 või 27 eurot. Võimalus on valida ka ööbimiseta pakett (25 eurot).

«Veel saab osaleda 3.−8. augustini kursusel Soomes,» teatab liidu esimees Raina Luhakooder. Vierumäkil toimub kümnes rahvusvaheline kehalise kasvatuse õpetajate seminar ning kongress.

Bioloogiaõpetajate ühing korraldab 14.−16. augustini Otepää külje all Veski spordi- ja puhkelaagris oma IX suvekooli. «Meie ühing sai aprillis kümneaastaseks, seega on tegemist meie kõige pikaajalisema traditsiooniga,» rääkis esimees Aiki Jõgeva. Suvekool maksab liikmeile 35 ja teistele 45 eurot.

«Maksab kool, kui tal raha on, või õpetaja ise. Osaliselt panustame ühingu raha. Oleme kirjutanud rahasaamiseks ka projekte. Igal suvel osaleb 40−50 õpetajat. Kui osalustasu oli projektiraha tõttu madalam, osales rohkem õpetajaid. Koolidel on ju koolitusraha üsna vähe,» ütles Jõgeva.

Loodusainete õpetajaile pakub sel suvel mitu tasuta kursust TÜ loodusteadusliku hariduse keskus. Õppida saab üldpädevuste kujundamise ning läbivate teemade käsitlemise võimalusi keemia ja füüsika õpetamisel III ja IV kooliastmes. Tegu on jätkukursusega.

Augustis toimub veebikursus teemal «Õpetaja kui uurija: tegevusuuringu kasutamise võimalusi õppimise, õpetamise ja hariduse edendamiseks.»

«Augustis avame ka registreerimise kursusele «Interdistsiplinaarsus gümnaasiumi loodusteaduste tundides»,» vahendas keskuse täienduskoolituse koordinaator Klaara Kask. «Tihti ilmneb keemiatunnis, et õpilastega vesteldes kasutavad nad põhjendamisel vaid keemiatunnis õpitut. Füüsika-, bioloogia- ja geograafiateadmised on «teises sahtlis» ja neid ei kasutata.»

Projektipõhisus väsitab

Matemaatika seltsi koolimatemaatika ühenduse suvised täiendkoolituspäevad on ühitatud XIV Eesti matemaatikapäevadega Viljandimaal 25.−27. juunini. Teemadeks on riigieksamid, PISA 2012, nõuded õppekirjandusele, olümpiaad ja matemaatika rakendused, lisaks toimuvad loengud kõrgemast matemaatikast. Päevadesse mahuvad ka vestlusringid matemaatika õpetamisega seotud probleemidest, sportlik tegevus ja kultuuriprogramm.

«Õpetajate huvi on praegu veel väike,» räägib koolimatemaatika ühenduse esimees Hele Kiisel. «Põhjuseks võib olla aastalõpu väsimus ja koolitusraha vähesus. Seltsi liikmetele maksavad need kolm päeva 70 eurot. Maksab igaüks ise või teeb seda kool. Aktiivi kokkusaamised maksame tavaliselt ühenduse säästudest. Ka ülikoolide õppejõud ei jõua kirjutada koolituste rahastamiseks oma põhitöö kõrvalt projekte koolitusraha taotlemiseks. Sama ütlen aineliidu esimehena. Ei jõua. Kas meie harimine jääbki projektidele tuginema?»

Augustis toimub matemaatikaõpetajate aktiivi (ühenduse juhatus ja maakondade ainesektsioonide esimehed) koosolek, kus valmib järgmise kooliaasta tegevusplaan. Ainekava muudatusi ja eksameid puudutavad koolitused toimuvad juba uuel kooliaastal.

Emakeeleõpetajate selts ei hakanudki tänavu suvekooli korraldama, sest koolidel on probleeme koolituse eest tasumisega. Juhatuse liikme Aime Klandorfi sõnul oli eelmisel aastal 40 osalejat, mis on suhteliselt piiripealne hulk, et suvekool ots otsaga kokku tuleks.

«Oleme kolm aastat Innovest oma suvekoolile toetust küsinud, aga ilma jäänud. Põhjusi ei tea. Nii ei hakanudki me tänavu enam projekti kirjutama. See on ju suur töö, nõuab palju aega. Vaatame, mis järgmisel aastal saab,» ütles Klandorf.

Ka eesti keele kui teise keele õpetajate liidul suvekooli ei tule. Liidu esimehe Ülle Rummi sõnul on see seotud eelkõige rahastamisega. Küll aga osalevad liikmed katusorganisatsiooni EVÕL pedagoogide ühenduste koostöökoja koolitustel ja kursustel.

Geograafiaõpetajatel pole juhatuse esimehe Ülle Seevri sõnul suvekooli kunagi olnudki. Tarkust ammutatakse hoopis sügiskoolist ja kevadpäevadelt.