Jaak Juske: taas koolis ehk kuidas linnavolinikust ajalooõpetaja sai

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Juske
Jaak Juske Foto: Martin Ilustrumm

Tallinna linnavolikogu liige Jaak Juske kirjutab Õpetajate Lehes, kuidas ta kooliõpetaja ametisse sattus.

Kui kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada päris algusest. Olen õpetajana töötanud korra 1996. aasta kevadel Valgamaal Puka keskkoolis. Kuigi edasised aastad viisid mind tööle Tallinna linnavolikokku, olen laste ja noorsootööga puutunud kokku pidevalt. Olgu siis suviti õpilasmaleva komandörina või aastate jooksul sadu õpilasekskursioone tehes. Linnavolikogu liikmena olen löönud kaasa pealinna lasteaedade ja koolivõrgu arengukava koostamisel. Samal ajal mõlkus pikalt peas mõte kunagi taas kooli õpetajaks minna. Ja eelmise aasta kevadel võttiski Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) direktor Hendrik Agur minuga ühendust. Neil ajaloos asendusõpetajat vaja. Ega ma pikalt mõelnud. Järgmisel päeval lõime käed.

Pakuti täiskohaga tööd, aga esimesel aastal ei julgenud kohe täie rauaga alustada. Lisaks oli mul tollal ka palju teisi kohustusi. Nii võtsin koormuseks 16 ainetundi nädalas. Kuna soovisin anda tunde võimalikult paljudes kooliastmetes, sain endale 6., 7., 9., 10. ja 12. klassi tunnid. GAG-is on hästi õppimine väga oluline, nii on noored olnud üldjuhul igati tublid. Eriti tuleb tunnustada 10. klasse, kelle ajaloo õppekava on väga tihe. Tuleb ju aasta jooksul käia läbi kogu maailma ajalugu 20. sajandi alguseni välja.

Oma tundides kutsusin õpilasi igas tunnis klassi ette suuliselt vastama. Mullegi üllatuslikult tunnustas kooli juhtkond mind selle eest. Omandatud õppetüki jutustamist nõutakse tänapäeval koolis üha vähem.

Olen püüdnud teha ajalootunde huvitavamaks, tuues oma kodusest raamatukogust kaasa põnevaid trükiseid, dokumente ja vanu fotosid. Keset õppeaastat sain oma klassiruumi uue videoprojektori, mis võimaldas ajaloosündmusi ja nende rekonstruktsioone ka visuaalselt näidata. Samas asub minu ajalooklass mitte GAG-i renoveeritud peamajas, vaid sajandi eest ehitatud ning kapitaalremonti ootavas kõrvalmajas. On lootust, et järgmisel aastal saab ka see hoone lõpuks ometi kaasaegse õpikeskkonna.

Kuna GAG asub Tallinna vanalinnas linnamüüri ääres, olen teinud kõigile oma klassidele õppeaasta jooksul kaks ekskursiooni vanalinnas ja selle lähiümbruses. GAG väärtustab Eesti vanima järgemööda tegutsenud gümnaasiumina kooli ajalugu ja selle õpetamist. On ju koolil lausa oma muuseum. Nii võtsime koos abituuriumiga ette kooli ajaloo lühikokkuvõtte koostamise. Tahtsin lasta just õpilastel alustekst kokku kirjutada, et nad saaksid tuua kooli 383. aasta pikkusest ajaloost välja selle, mis on nende jaoks põnev ja oluline. Nii saab edaspidi selle põhjal GAG-i õpilastele kooli ajalugu õpetada.

Tegime kooli muuseumile lehe ka Facebookis, et kogudes leiduvaid unikaalseid fotosid ja muid Eesti kultuuriloos olulisi materjale laiemale avalikkusele tutvustada.

GAG-is pööratakse väga suurt tähelepanu õpilaste uurimistööde koostamisele. Siingi leidsime koos kooli muuseumiga õpilastele põnevaid uurimisteemasid. Vastu kevadet asusime muuseumi juhatajaga valmistama ette piiblikonverentsi. Tänavu täitub 275 aastat esimese eestikeelse piibli trükkimisest kooli juures tegutsenud trükikojas. Õpilased saavad näha ka seda päris esimest maakeelset pühakirja.

Selle aasta alguses kutsuti mind kaasa lööma 6. klassi ajaloo digiõppekava väljatöötamises. See projekt on aidanud luua kontakte ja vahetada kogemusi ka teiste Eesti ajalooõpetajatega.

Julgen väita, et GAG-is on võrreldes teiste Eesti koolidega keskmiselt rohkem meesõpetajaid ja õpetajate keskmine vanus mitte väga kõrge. GAG-i kollektiiv on mind igatahes väga hästi vastu võtnud ja olnud toeks, kui uue õpetajana abi olen vajanud.

Kooli tulles olin kuulnud hirmulugusid meeletust bürokraatiast, mis õpetajal oma põhitöö kõrvalt on vaja täita. Eks klassijuhatajate koormus ongi palju suurem, aga aineõpetajana sain e-kooli kiiresti selgeks ja ka ülejäänud kohustuslikud tööülesanded pole tükki küljest võtnud. Õpilaste kirjalike tööde kontrolliminegi ei võta ajaloos väga palju aega. Tuleb lihtsalt vältida tegemata asjade kuhjumist.

Kindlasti on tekkinud küsimus, kuidas poliitik õpetajapalgast ära elab. Kolme lapse isana läheks puhtalt pedagoogi töötasust toimetulek tõesti väheke raskeks. Aga mulle on alati meeldinud tegelda korraga mitme asjaga. Linnavolikogu lihtliikme hüvitis, aga eelkõige ajalooraamatute kirjutamisest ja ekskursioonide eest saadav raha võimaldab pere ära toita. Aga õpetajate palka tuleb kindlasti tõsta.

Igatahes on see õppeaasta kulgenud linnulennul. Tõsi, mai alguses murdis mind korraks kevadväsimus, aga kuidagi sai sellestki üle. Uuel õppeaastal on plaanis jätkata õpetajana GAG-is, siis juba täiskoormusega ehk 20 tundi nädalas. Lisaks ajaloole hakkan andma ühiskonnaõpetust 9. klassile.

Aasta eest tehtud otsust õpetajaks minna pole ma hetkekski kahetsenud, kuigi on olnud raskeid hetki. Kuigi ma olen õpetanud, olen ka ise väga palju õppinud. Mulle meeldib koolis. Sellest on saanud praegu minu põhitöökoht. Nagu üks sõber ütles: «Jaak, sa oled nüüd poliitikas kaasa lööv õpetaja.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles