Henrik Roonemaa: mina ei taha enam vastutada

Henrik Roonemaa Foto: Erakogu

Kui Satya Nadellast tänavu veebruaris Steve Ballmeri asemel Microsofti juht sai, võttis ta üle firma, mis oli korraga nii heas kui ka halvas seisus. Windows on endiselt enamikus maailma arvutites, Office on endiselt väga paljude jaoks kõige tähtsam tööriist ning veel terve hulk muud Microsofti tarkvara on paljude jaoks asendamatu.

Firmal on kohvrid raha täis ja igal aastal tuleb kõva kasumit. Teisalt asenduvad arvutid praegu vaikselt nutitelefonide ja tahvelarvutitega ning kallid programmid veebiteenustega. Microsoft ei ole suutnud uutes valdkondades nii hästi end maksma panna kui näiteks Apple, Google, Facebook või teised suurnimed ja eks selle olukorra muutmine ongi Nadella peamine ülesanne.

Kõige selle kõrval on aga üks suur ja peaaegu et ainult Microsofti vaevav probleem, mille nad on viimasest paarikümnest aastast endaga kaasa vedanud: turvalisus. Iga päev võib meediast lugeda spetsialistide soovitusi, et arvutis peab olema viirusetõrje ja tarkvara tuleb pidevalt uuendada, sest mööda internetti levib jälle mingi kole pahavara, mis varastab su andmeid või sunnib su arvutit osalema ülemaailmsetes küberrünnakutes. Huvitav on aga asjaolu, et see tundub olevat ainult Microsofti probleem.

Maci ja Linuxi kasutajaid viirused teadupärast eriti ei ohusta. Kui Microsoft annab turvauuendusi välja regulaarselt, siis Apple nii kuidas jumal juhatab ja kindlasti mitte eriti tihti. Mitte keegi pole mures oma Gmaili, Facebooki, nutitelefoni või tahvelarvuti turvalisuse pärast, ja õigesti teeb, ei peagi eriti olema, kui rakendusi ainult ametlikest poodidest alla laadida.

Aga Satya Nadella seisab üksinda lagedal tuulisel väljal, Windowsi logoga T-särk seljas ja pikk kaigas käes, ning muudkui vehib. Niimoodi ei saa 21. sajandi Microsofti üles ehitada. Küllap oli see üks peamisi põhjuseid, miks nad juuni alguses kümmekonnale maailma eri paigust pärit ajakirjanikule oma peakorterisse turvateemalise ekskursiooni korraldasid.

Palun, lennupiletid on siin, tulge, me räägime teile, mida me turvalisuse nimel teeme. Ja rääkisid. Viimase kolme aastaga on tõsiste turvaaukude ärakasutamine Microsofti toodetes vähenenud 70 protsendi võrra. Kuigi viirusetõrjeprogramme tootvad firmad üritavad olukorda hullemana näidata, kohtub vaid 22 protsenti kõigist maailma arvutitest pahavaraga (Eestis pisut üle 15 protsendi). Vaid paar protsenti viirusetõrjeprogramme kasutavatest arvutitest nakatub.

Üks peamisi põhjuseid, miks Microsoft Windows XP tugi aprillist lõpetati, oli see, et kui XP-d 2000ndate alguses tehti, ei olnud turvalisus Microsofti jaoks kaugeltki nii tähtis kui uuemate Windowside puhul. Nüüd on asjad vastupidi.

See kõik on tore, aga ma olen järjest enam seda meelt, et turvalisuse tulevik on kahjuks suletuses. Tavakasutajad lihtsalt teevad oma arvutitega praegu nii palju rumalusi, mida nad nutitelefonidega eriti lihtsasti teha ei saa, näiteks suvalisi programme suvalisest kohast alla laadida. Sellepärast need ongi turvalisemad.

Kõrvadevahelisi probleeme lahendatakse tehnoloogiliselt lihtsamini kui kõrvade vahet harides. IT-turvalisus lihtsalt ei tööta masside peal. Kogu see jutt varukoopiatest ja tarkvara uuendamisest ja nii edasi on kardetavasti üsna vähese efektiivsusega võrreldes sellega, et su pildid, dokumendid, e-post jms on pilves, kus turvalisuse eest hoolitseb Google, Apple või miks mitte Microsoft. Nemad oskavad seda, meie, kasutajad, ei oska.

Ja Microsofti peamine probleem seisneb selles, et ta 1980ndate ja 1990ndate ehk IT-ajastu romantismist pärit Windowsi kasutajatel üldse nii vabalt arvutiga ümber käia võimaldab.