Andres Mäe: Gazprom on toruga hädas

Andres Mäe Foto: Erakogu

Venemaa ehitab veealuseid gaasitorusid selleks, et juhtida Kesk- ja Lääne-Euroopasse eksporditav gaas Ukrainast mööda, ent lõunapoolse toru rajamisega on Venemaa riiklik gaasifirma nüüd hätta sattunud, kirjutab energiapoliitika ekspert Andres Mäe.

Gazpromi suurprojekti – South Streami torutrassi – tähtajaks valmimine on kahtluse all, sest selle ehitus Bulgaarias on Euroopa Komisjoni nõudel peatatud. Põhjuseks ühenduse reeglite rikkumine torujuhtme ehitushankel. Bulgaaria peab korraldama uue hankekonkursi, kuid see ei kõrvalda torutrassi põhimõttelist vastuolu Euroopa Liidu nõuetega. Viimast loodab Gazprom saavutada koostöös Austriaga.

Eelmisel nädalal selgus, et Bulgaaria poliitikud on petnud nii Venemaa kui ka Euroopa Komisjoni usaldust.

Alates South Streami rajamise väljakuulutamisest on Brüssel nõudnud torujuhtmega seotud Euroopa Liidu liikmesmaadelt, et nad lähtuksid lepingute sõlmimisel ühenduse siseturu reeglitest. Bulgaaria liidrid on korduvalt lubanud, et Brüsseli pretensioonid Bulgaaria-Venemaa riikidevahelise leppe, South Streami meres paiknevat osa puudutavate seadusemuudatuste, ettevõtte South Stream Bulgaria õigusliku staatuse ja hankekonkursi tingimuste suhtes lahendatakse veel enne torutrassi ehituse algust.

Samas on Gazpromile ja Moskvale Sofiast kinnitatud, et Sout­h Streami rajamiseks on Bulgaarias kõik vajalikud toimingud tehtud. Bulgaaria opositsioonipoliitikute andmeil koostati torujuhtme meres paiknevat osa puudutav seadusemuudatus suisa Gazpromi näpunäidete järgi, et Euroopa Liidus kehtivatest normidest mööda hiilida. Lisaks lubati Gazpromile mööndusi maksude osas (riigiabi reeglite rikkumine), anti valitsustevahelises leppes South Stream Bulgariale kui torujuhtme omanikule õigus kehtestada tariifid torujuhtme kasutamiseks (ELi reeglite kohaselt saab seda teha vaid riiklik regulaator) ning Venemaa ja Bulgaaria ettevõtteile eelised ehituse hankekonkursil.

Euroopa Liidu sanktsioonide ähvardusel pidi peaminister Orešanski peatama torujuhtme ehituse. Bulgaaria valitsuse liikmed ruttasid kinnitama, et South Streami torujuhtmest ei ole loobutud, kuid see ei vabasta Bulgaariat kohustusest viia torujuhtme rajamine kooskõlla Euroopa Liidu reeglitega.

Panused on kõrged. Bulgaaria loodab, et South Streami valmides on neil võimalik asutada regionaalne müügisõlm, kuhu tahetakse koondada mitu maagaasi trassi: esiteks olemasolev torujuhe Venemaalt läbi Ukraina, Moldova ja Rumeenia. Teiseks Transbalkani torujuhe, mille kaudu on seni varustatud Türgit maagaasiga Venemaalt, kuid mis võimaldab importida gaasi Türgi kaudu Aserbaidžaani (vastav tarnelepe on juba sõlmitud). Kolmandaks South Stream, mis tehakse valmis Gazpromi raha eest, ning neljandaks toruühendus Kreekaga, mis võimaldaks sisse osta gaasi sealsetest LNG taasgaasistamise terminalidest.

Kuigi Euroopa Komisjon peatas Ida-Ukraina sündmuste tõtt­u Sout­h Streami teemalised kõnelused Gazpromiga, pole Brüssel otsesõnu avaldanud vastuseisu torutrassi rajamisele. Nõutud on vaid projekti Euroopa Liidu reeglitega vastavusse viimist.

Neist olulisim on soodustada konkurentsi energiaturgudel, eraldades energiavõrgud -tootjaist ja -müüjaist. Gazprom otsustas sellest nõudest mööda minna, sõlmides South Streami rajamise lepped iga üksiku riigiga eraldi. Kuid riikidevahelised ühendused saab ehitada alles pärast Brüsseli heakskiitu.

Lisaks vaidlustas Gazprom torude eraldamise nõude, väites, et South Streami puudutavad lepingud sõlmiti enne kolmanda energiapaketi jõustumist. Vaie ei pea paika, sest energiavõrkude tarnijast eraldamise nõue on sätestatud juba Euroopa Liidu teises energiapaketis, enamik ühenduse liikmesmaid pole seda nõuet täitnud.

Ka on Gazprom juba teinud möönduse Euroopa Liidu reeglitele, loovutades kontrolli Jamal-­Euroopa torujuhtme üle Poola operaatorile Gaz-System (torujuhe oli valmis ammu enne kolmanda energiapaketi vastuvõtmist).

Euroopa Komisjoni survel muutis Gazprom korra ka Sout­h Streami trassi marsruuti. Esialgu oli kavas viia kõik neli toru Austriasse, kus asub Baumgarteni maa-alune hoidla ja Kesk-Euroopa suurim maagaasi müügisõlm CEGH. Gazprom taotles Austria firmalt OMV 50 protsendi suurust osalust CEGHs, kuid Euroopa Komisjon ei andnud selleks luba. Seetõttu valis Gazprom South Streami lõpp-punktiks Tarvisio Põhja-Itaalias, kuid sealtkaudu tulnuks Austria, Slovakkia ja Ungari gaasiga varustamiseks rajada täiendavad toruühendused, muuta väljakujunenud tarnerežiimi ja kehtivaid pikaajalisi leppeid.

Koostöö Austriaga. Vaatamata vastuoludele Euroopa Liidu reeglitega ja probleemidele Bulgaarias on Gazprom sõlminud leppe South Streami veealuse osa ehitamiseks Itaalia firmaga Saipem (sama ettevõtte osales Türki viiva torujuhtme Blue Stream veealuse osa ehitamises 2001–2002). Ka on alanud torude tootmine ja laoplatsidele tarnimine.

Gazpromi enesekindlust saab osaliselt seletada valmisolekuga teha ikkagi mööndus Euroopa Komisjoni nõudele ja eraldades osa South Streami mahust mõnele teisele ettevõttele Euroopasse gaasitarneteks. Väljavalituks on pikaajaline koostööpartner – Austria firma OMV. Alates veebruarist on Gazpromi juht Aleksei Miller kohtunud mitmel korral OMV peadirektori Gerhard Roissiga.

Kuigi OMV loobus 2012. aastal osalusest South Streamis, on austerlaste kaasamisel kaks põhjust. Esiteks on Gazpromil võimalus naasta esialgse plaani juurde ja suunata kaks torujuhet neljast Baum­garteni maa-alusesse hoidlasse Austrias, kust on soodsam varustada gaasiga Ungarit ja Slovakkiat.

Teiseks on OMV-l osalus Musta mere gaasileiukohas Do­mino-1 Rumeenia rannikul (partneriks ExxonMobil). OMV tahab alates 2020. aastast katta seal toodetud gaasiga vähemalt kaks kolmandikku Austria aastasest tarbimisest ja soodsaim vahend selle gaasi Austriasse transportimiseks on South Stream.

Seega on huvi vastastikune ning Gazpromi ja OMV kokkulepe peaks kõrvaldama peamise põhimõttelise takistuse South Streami valmimiselt.

Bulgaaria nurjumisele ja Austria kaasamisele vaatamata jääb kaheldavaks ettevõtmise eesmärk – vältida gaasitransiiti läbi Ukraina. Tõenäoliselt olnuks Gazpromile odavam hoiduda poliitilise tellimuse täitmisest ja korruptiivsetest skeemidest Ukrainas kui kulutada kümneid miljardeid uuele torutrassile. Seda enam, et maagaasi aastane tarbimismaht South Streamiga seotud riikides (v.a Itaalia) moodustab vaid poole torutrassi transpordivõimsusest.