/nginx/o/2014/06/11/3108683t1h3cb0.jpg)
Kaunis kevadhommik. Uurija Kuusik ringutab, võtab tubli sõõmu auravast hommikukohvist ja otsustab: täna algatame kriminaalmenetluse ja otsime läbi Põhja-Tallinna vanema kabineti.
Karin Tammemägi: õiguskaitseorganite osalemisest poliitvõitluses on saanud reegel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitsepolitseiameti väitel just nii kõik 2011. aasta kevadel toimus. Ameti sõnul polnud neil mingit vihjet ega kaebust, lihtsalt otsustati ühel kaunil kevadpäeval algatada minu vastu kriminaalmenetlus. Postimees oli aga asjaosalistest paremini informeeritud ja väitis, et menetluse algatamise aluseks oli varasem meediakajastus linnaosa poolt tellitud kalendritest ja trükistest. KAPO seda väidet ei kinnitanud.
Mis (või kes) siis ikka oli tõukejõud menetluse algatamiseks, mis lõppes minule esitatud kahtlustustest loobumisega? Vastust teab nii KAPO kui prokuratuur, aga nende esindajad vaikivad. Arenenud õigusriigis oleks vastavad ametid kohe peal menetluse lõpetamist teinud kõik selleks, et teha kindlaks, mis (või kes) käivitas riigile tuhandeid eurosid maksma läinud menetluse ja kelle süül kahjustati paljude inimeste mainet ja tervist. Alusetu menetlusega riigile tekitatud kahju peaks süüdlaselt sisse nõudma, kuid mingil põhjusel seda ei tehta.
Minu ja paljude teiste jaoks on asi selge: tegemist oli poliitilise rünnakuga. Seda kinnitas ka asjaolu, et kui 2011. aastal ei õnnestunud KAPO-l mulle kahtlustust enne Eesti Keskerakonna aastakonverentsi esitada, siis langes muidu nii usina uurija huvi edasise menetlemise osas tuntavalt. Skandaalse kahtlustusega sooviti nõrgestada Edgar Savisaare positsiooni Keskerakonna juhi valimistel. Aga ei läinud läbi.
Ka täna toimuv on poliitiline rünnak, mille eesmärk on anda hoogu juurde nende erakondade räpasele valmiskampaaniale, kes pealinnas rahva usaldust ei pälvinud. Ja taaskord tehakse seda õiguskaitseorganite kätega. Säärane maksumaksja raha kulutamine poliitiliste rünnakute korraldamiseks väärib vaid hukkamõistu. See vähendab usaldust riigi vastu ja toimub meie kõigi turvalisuse arvelt.