Peeter Raudsik

FOTO: Erakogu

Ikka ja jälle kerkib üles küsimus ajateenistuse pikkuse kohta. Kaitseressursside ameti korraldatava küsitluse järgi arvas eelmisel aastal juba kaks kolmandikku värsketest reservistidest, et teenistus võiks olla lühem ja intensiivsem.

Paraku pole lühem ajateenistus praeguste väljaõppetsüklitega kuidagi ühildatav, kuna sellisel juhul saaksime parima tahtmise korral vaid üsna kesise väljaõppega reservis olevad jao- ja rühmaülemad.

Kaheksakuuline ajateenistus koosneb põhimõtteliselt järgnevatest osadest. Kõigepealt on kolm kuud baaskursust. Õpitakse relvi tundma, paelu siduma ja ühte sammu käima. Sügisel ajateenistusse kutsutud annavad oma sõdurivande detsembris ära ja lähevad jõuluks koju. Jaanuaris tullakse vilununa tagasi ning algab jaokursus. Varem selgeks õpitud üksikvõitleja oskused liidetakse kokku. Üheksameheline üksus on paari kuu möödudes valmis ülesandeid täitma.

Mõnede arvates võikski siin lõpetada, kuna edasi tegeletakse vaid kolme asjaga: drilli, drilli ja drilliga.

Aga ei, jaokursusest saab märkamatult rühmakursus, käiakse laagrites ja harjutatakse jätkuvalt samu asju. Möödub veel veidi aega ja toimub suuremat sorti välilaager, millele peagi tuleb otsa «Kevadtorm» ja lõpuks kauaoodatud reserv.

Miks ei oleks võinud pärast viie- või kuuekuulist teenistust reservi ära minna, kui «niikuinii midagi enam ei toimu»? Üksikvõitleja jaoks ei ole tõesti vahet, kuna kaeviku kaevamine rühma, kompanii või pataljoni koosseisus ei erine – auk on auk. Küll aga on kõrgematel ülematel vaja näha, kuidas kolmkümmend või kolmsada meest korraga auku kaevavad või laagrit püstitavad.

Eriti oluline on see meie ajateenijatest üksuste ülematele. Nemad saabuvad juulis ning pärast baaskursust algab nooremallohvitseride kursus, kus koolitatakse välja jaoülemad. Mõned mehed lähevad veel edasi Meegomäele lahingukooli reservrühmaülema kursusele. Tagasi tulles algabki rühmakursus, mille käigus eespool mainitud reamehel on juba kõik oma teadmised käes, kuid rühmaülem alles püüab oma ülesandeid aimata. Suurõppuste ja «Kevadtormi» käigus harjutavad juba elukutselised kaitseväelased, kuidas töötavad kompanii, pataljon ja brigaad päriselt, mitte arvutiekraanil.

Eesti kaitsevägi, mis püüab ajateenistust pidevalt populariseerida, räägib sellest, kuidas  kogu teenistuse jooksul saadakse kõige mitmekesisemat väljaõpet. Mainekujunduse aspektist on see mõistetav, kuid tegelikkuses kehtib see vaid vähestele.

Kuna tsüklid on niigi kokkusurutud, siis ilma väga põhjalike struktuursete ümberkorraldusteta pole kuidagi võimalik ajateenistuse pikkust märgatavalt lühendada. Kaitseväele tuleks kasuks, kui nad selle lihtsa tõe ka ise teenistusse tulnud noormeestele kiirelt selgeks teeksid. Esimene võimalus avaneb juba juulis.