Kohtumised valijatega parim osa poliitiku tööst, kirjutab riiigikogu liige, europarlamenti valitud Kaja Kallas (Reformierakond) oma blogis. Postimehe arvamusportaal avaldab teksti autori loal täismahus.
Kaja Kallas: kohtumised valijatega
Kui poliitik satub seltskonda, siis on väga paljudel kange tahtmine teha nalja, et toimumas on kohtumine valijatega. Väljend «kohtumine valijatega» tähendab kõnepruugis oma sõpradega prassingut kuskil kallis lokaalis maksumaksja kulul.
Teen vahel nalja, et Toompea on ehitatud nii, et sa mingil juhul ei peaks valijatega kokku puutuma. Loss on kõrgel mäe otsas, ta on kenasti turvatud ja siin on olemas kõik teenused, nii et põhjust majast väljuda justkui polekski.
Platon ütles, et valitsejate töö on rahvast harida, see tähendab muuhulgas ka seda, et mitte ainult ei pea valitseja õigeid otsuseid tegema, vaid ta peab olema valmis neid otsuseid ka lahti seletama. Muidugi tuleb otsuseid põhjendada ka meedias, aga otsesuhtlus on selleks siiski parim just seetõttu, et tekkivatele täiendavatele küsimustele saab kohe reageerida.
Julgen tunnistada, et minu jaoks on kohtumised valijatega parim osa poliitiku tööst. Miks? Esiteks selle pärast, et kui tuleb inimene, kes ütleb, et on sind valinud, siis see häälte arv, mis valimisööl on vaid number tabelis, saab konkreetse inimese näo. Sa saad aru, kelle eest sa parlamendis seisad. Loomulikult ei ole kõik, kellega kohtun, reaalselt valijad näiteks ea või kodakondsuse tõttu. Samuti ei ole kõik, kellega kohtun minu valijad, seega oleks õigem nimetada neid kohtumiseks Eesti elanikega. Tore on ka see, et inimestega järjepidevalt sidet hoides hakkavad ka näod korduma. Teadmine, et seal on niivõrd palju toredaid inimesi, kes sinusse usuvad ja kohtumist ootavad, on suureks abiks taaskord varahommikul autosse istumaks või hilisõhtul ammu pärast lapse magamaminekut koju jõudmaks.
Teiseks, kohtudes inimestega saab vahetut tagasisidet oma tööle ja teiselt poolt ka paremini aimu probleemidest, mis ühiskonnas on ja millega tuleks tegelda. Pilt Eestist lööb väga selgeks. Mitte et Riigikogus vati sees istutaks ning probleemid üllatusena tuleks, kuid on ikka teine asi, kas lugeda numbreid paberilt või kohtuda reaalselt inimestega, kel raskusi töö või töötajate leidmisega või kelle perekonnas juba kolmandat põlve alkoholiprobleemid. Inimesed on sotsiaalsed olendid ning emotsioonid on need, mis motiveerivad ja panevad kõige efektiivsemalt tegutsema. Tunnistan, et Tallinnas on väga lihtne Tallinna-keskselt mõelda. Samuti nagu Valgas Valga-keskselt või Pärnus-Pärnu-keskselt.
Kolmandaks, vaieldes ja kaitstes oma seisukohti inimeste ees, kes on sinust vähem informeeritud või mõnes teises infoväljas, arened ka ise edasi. Ma ei ütle, et need kohtumised on lihtsad. Väga sageli tuleb põhjendada asju, mille osas seltskonnas on tugev eelarvamus. Näiteks, miks peaksime teisi riike aitama. Kild killu haaval eelarvamust kummutades ja oma argumente esitades, saab lõpuks nii mõnegi mõistva pilgu osaliseks.
Ma ei ole just kuigi hea müügimees, seda kuuleb ikka haruharva, kui ütlen ise välja, et mind võiks valimistel valida. Samas mõned trikid on elu õpetanud. Näiteks seltskonnal, kes käib tihti koos, on sageli kujunenud oma vaimsed liidrid. Kui suudad nemad ära veenda, on ka ülejäänud publik sinuga päri. Aastaid tagasi esinesin näiteks ühe eakatest koosnenud seltskonna ees. Kohtumine kestis üle kahe tunni ning mul oli selline tunne, et nad rebivad mu kohe-kohe tükkideks. Keerukatele küsimustele vaatamata püüdsin jääda siiski rahulikuks ning jätkasin sõna sõna haaval oma seisukohtade põhjendamist. Siis. Järsku tõusis üks daamidest püsti ning teatas, et nüüd valivad kõik Kaja Kallast, sest Kaja on tark, jurist ning tubli naine. Olin täielikus hämmingus, mõne minutiga oli õhkkond ruumis täieti muutunud. Raske on teinekord aimata, mis inimeste peas toimub. Nende prouadega kohtun nüüd aga regulaarselt ning esialgne pinge on täiesti kadunud.
Neljandaks, kui valijaga suhtlemine jääb vaid meedia ja interneti hooleks, siis saavad aina suurema rolli PR-konsultandid, kes loovad poliitikust toodet, mida läbi meediakanalite rahvale presenteeritakse. Kui inimene kohtub näost näkku, siis ükski kampaania, reklaam, kirjutis sind ei aita. Inimene hammustab kohe katki, mis puust sa tehtud oled ja kas sinu kirjutised ja väljaütlemised on ikka sinu enda omad.
Riigikogu liikmete hulgas on ilmselt neid, kes suhtlevad sagedamini ja neid, kes seda nii tihti ei tee. Kindlasti on omad puudujäägid ka Euroopa Parlamendi saadikute suhtluses. Luban, et ka europarlamenti valituks osutununa kavatsen kohtumisi jätkata nii eelpool kirjeldatud vanaprouade kui ka kõigi teistega. Sest see lihtsalt meeldib mulle nii väga. Nii, et kui keegi minuga veel kohtuda tahab, siis andku julgelt märku.
Artikkel avaldati originaalis ajalehes KesKus