Juhtkiri: igale laevale Eesti lipp? Mitte iga hinna eest!

Merendus on Eestile tähtis, ent ootus, et Eesti peaks kõrgepalgalisi meremehi eelistama näiteks sel viisil, et nad saavad meie väga heades haiglates ravi, aga ise makse ei maksa, pole lihtsalt õiglane teiste Eesti maksumaksjate suhtes. Meremeeste ametiühing(ud) ei peaks võitlema oma tööandja eest, muutmaks Eestit mugavuslipuriigiks. Eesti kodanikud kannavad sotsiaalkulusid valdavalt solidaarselt – täistööjõus ja head palka saavad inimesed maksavad nii laste kui ka pensioniealiste eest. See põhimõte ei kehtiks enam, kui hakkaksime üksikutele majandusharudele andma võimalust hiilida maksumaksmisest kõrvale põhjendusega, et see või teine haru on justkui kõigist teistest tähtsam.

Merenduses on palgad väga head, kui neid võrrelda Eesti keskmisega. Kas tõesti peaks ülejäänud Eesti maksumaksjad kandma laevaperede liikmete laste hariduse, nende vanemate pensioni- ja ravikulud või nende endi mistahes maksumaksja arvelt tulevad kulud solidaarselt, teades, et laevaperede ametiühingud võitlevad selle eest, et Eesti kogukonnale poleks tarvis makse maksta? Mis oleks siis see, mida ülejäänud Eesti lipuriigiks olemise eest saab? Suured arved lipuuhkuse eest? Lipuriigi valik mõjutab laevaomaniku makstavaid makse, ent on selge, et enamiku maailma laevade tulu ei lähtu tegelikult mugavuslipu riikidest, näiteks Libeerias­t. Samuti pole laevapered valdavalt pärit neist riikidest ja meremeeste lapsed käivad koolides, mille eest päriselt olemas olevad maksumaksjad oma töö eest teenitud rahaga maksavad.

Sageli korratakse, et üks töökoht merel loob mitu töökohta maal. On õig­e, et transpordil on mõju paiksemat sorti majandusaktiivsusele ja vastupidi. Küsimus on aga praegu selles, kas lipuriigiks olemisel on päris mõju majandusele. Küsigem nüüd, kas siis, kui näiteks Silja Europa seilaks Panama lipu all, lisanduks töökohti Panamas. Loomulikult mitte. Kaldatöökohad on ikka seal, kus on tegelik majanduslik aktiivsus, ehk konkreetsel juhul Läänemere ääres – kui poleks Tallinna ja Helsingit, siis poleks Soome lahel mõtet ka laevadega edasi-tagasi sõeluda.

Kas Eestist võiks saada mugavus­lipuriik Euroopa Liidu sees? Viis kuuest sakslaste laevast on registris väljaspool Euroopa Liitu jne. Mõte on selles, et «tagurlike» reeglite tõttu on Euroopa rahvad lasknud oma kodanike ja äriühingute laevad väheste nõudmistega Kolmanda Maailma riikide lippude alla. Kui keegi suudab pakkuda välja mudeli, mille järgi Eesti suudaks ses osas konkureerida Libeeria ja Panamaga, siis tehku seda.

Jutt, et saaksime äri ajada küll, kui vaid ei peaks maksma makse samamoodi kui kõik teised ettevõtted ja inimesed, pole paraku tõsiseltvõetav. Kui Eesti lipp laeval ei tähenda seda, et laeva omanik ja laevapere osaleb tegelikult Eesti ühiskonna kulude katmisel, kas meil on siis neid laevu iga hinna eest Eesti lipu alla tarvis?