Salla Simukka Tartus, Prima Vista kirjandusfestivalil.

FOTO: Soome instituut

Taas kord on põhjust hõisata! Veel üks ivake on põhjanaabrite kirjutuslaualt meie poole ulpinud ja tõestab, et Soome televisioon pole ainus hea asi, mis üle lahe tuleb. On ka soome kirjandus. Seekord on tegemist Salla Simukka Lumivalgekese-triloogiaga, mille esimene osa «Punane nagu veri» ilmus Kadri Jaanitsa tõlkes hiljuti kirjastuselt Pegasus.

Salla Simukka on sündinud 1981. aastal. Ta on kirjutanud kümmekond noorteraamatut ja näidendit ning proovinud kätt ka telesarja stsenaristina. Peale selle ta ka tõlgib, kirjutab arvustusi ja toimetab noorte kirjandusajakirja. Tema romaanid «Jäljetult» («Jäljellää») ja «Mujal» («Toisaalla»), mis mõlemad ilmusid 2012. aastal, võitsid eelmisel aastal Topeliuse auhinna, millega tunnustatakse Soome noortekirjandust.

Tähelepanu keskpunkti tõusis Simukka aga oma Lumivalgekese-triloogiaga, mille tõlkeõigused on müüdud juba enam kui 40 riiki, ehkki triloogia kolmas osa «Must nagu eebenipuu» pole veel ilmunud. Meie oleme ühed esimesed õnnelikud, kes raamatut oma keeles lugeda saavad, ning peagi ilmuvad ka triloogia järgmised osad.

Tartu kirjandusfestivali Prima Vista ajal ilmus autor kohtumisele lugejatega Lumivalgekese-temaatiliselt õuntega kleidis ja kaelakees, särav ja sõbralik. Ta rääkis, et lugu turgatas talle pähe 2011. aastal raamatumessil, kus ta nägi, kui populaarsed on kogu maailmas noorteraamatud ja Põhjamaade kriminaalkirjandus: miks mitte neid kahte ühendada?

Kirjutades ei mõelnud ta, kellele kirjutada, tal oli lihtsalt nii põnev. Ja põnev on «Punane nagu veri» tõesti. Terve esimese raamatu tegevus leiab aset vaid nelja pingelise päeva jooksul, ja seda pole kerge käest panna. Ka kirjanikul pole see ilmselt lihtne olnud, sest triloogia on valminud vaid aastaga.

Triloogia peategelane on 17-aastane Lumikki Andersson, kelle nimi eesti keeles tähendabki Lumivalgekest. Ometi pole tal oma nimekaimuga suuremat ühist, tegu pole mitte hellitatud printsessiga, vaid tugeva, iseteadva ja ellujäämisoskustega tüdrukuga. Tüdrukuga, kes oskab hiilida nii, et teda tähele ei panda, igas olukorras kiiresti parima lahenduse leida ja vajadusel ka ennast kaitsta. Aga tal pole ülivõimeid ega spioonikoolitust, vaid tõelised elulised põhjused, miks ta juba keskkoolis üksinda elab, enesekaitset õpib ja ohtlike inimestega toime tulla oskab.

Lumikki elus on palju saladusi, mida esimene raamat alles eemalt puudutab, neid kõiki ei tea ta veel isegi. Kuigi ta on karmim ja kangelaslikum kui ükski 17-aastane, keda ma tundnud olen, on ta üdini inimlik, südame ja hingega. Erinevalt paljudest noorteromaanidest ei keerle Lumikki elu mõne poisi või armukolmnurga küüsis, pigem võiks öelda, et ta mured on palju süngemad ja reaalsemad kui pimedas hambaid teritavad vampiirid: tema mure on elu oma igapäevase julmusega.

Lumikki põhiküsimus on sõprus, perekond ja usaldus. Kui oled kogemata sattunud teiste inimeste jamasse, kas ja kui paljuga teiste eest riskida? Kas pöörata selg ja mitte midagi teha? Kas see teeb rohkem haiget teistele või endale? Kas ja keda usaldada? Lumikki põhimõte on oma nina teiste asjadesse mitte toppida, ometi leiab ta end üha uuesti ja uuesti seda rikkumas.

Raamatu tegevus toimub Tamperes, kus elavad nii Lumikki kui ka Salla Simukka ise. Kirjanik kirjutas Tampere meelega äratuntavaks, et ­lugeja võiks mõnel tänavaristil peatuda ja mõelda, et siin see kõik juhtuski, siit jooksiski Lumikki mööda. Nii tõeline see ongi.

Keskkonnal on raamatus suur roll. Nii kodul, mis Lumikkis vastakaid tundeid tekitab, kui ka pakasel. Raamatu sündmused leiavad aset aasta külmimal ajal ja pakane on otsekui teine peategelane, mis ümbritseb kõiki põhjamaise karmusega ja teeb pättide eest plehku panemise nii raskeks, et Lumikki kaalub edaspidi ainult naeltossude kandmist.

Järgmises osas «Valge nagu lumi» seikleb Lumikki soojas ja päikselises Prahas, et triloogia viimases osas taas koju tulla. Nii tuleb meilgi ootama jääda, et teada saada, mida Lumikki minevik ja tulevik veel varjavad. Edu tõlkijale! Ja palun veel häid soome raamatuid!


Raamat

Salla Simukka

«Punane nagu veri»

Tõlkija Kadri Jaanits

Pegasus 2014

217 lk