FOTO: Kristo Kivisoo / Järva Teataja

Lasteaias ei pöörata loovuse arendamisele erilist tähelepanu, seda tuleks teha nii õige keskkonna kujundamise kui tegevuste abil, kirjutab Tartu luterliku Peetri kooli direktori asetäitja lasteaia juhtimise alal Külvi Teder Õpetajate Lehes.

Uurimused kinnitavad ja õpetajad teavad, et loovuse arendamine on õppimisvõime eeldus nii koolis kui ka vanemas eas. Ometi ei pöörata loovuse arendamisele lasteaias erilist tähelepanu.

Milline on hea lasteaed? Sellele küsimusele püüti vastust leida Tartu ülikooli eetikakeskuse korraldataval konverentsil «Väärtuskasvatus kodus ja lasteaias», mis toimus 4. juunil Tartus.

On väga vajalik, et lasteaia juht ja iga õpetaja teadvustaksid, milline alusharidust pakkuv asutus tegelikult lapse arengut toetab. Ehk milline lasteaed annab aluse lapse edasisele haridusteele, tema arengulisele võimekusele, väärtustele ja isiksuseomadustele, mille järgi töötajaid tegelikult hinnatakse.

Loovus annab trumbid kogu eluks

Kõrgkoolid annavad küll häid teoreetilisi teadmisi, kuid millegipärast praktikas see ei kajastu. Seega on äärmiselt oluline leida ühiselt hea lasteaia kriteeriumid praktiliste väljundite järgi.

Millest peaks hea lasteaed lähtuma? Lapse arengust – on kõik nõus. Aga mis arendab last? Selles võivad arvamused lahkneda. Näiteks kinnitavad uurimused ja teavad õpetajad, et loovuse arendamine on eeldus õppimisvõimele nii koolis kui ka vanemas eas. Ometi ei pöörata loovuse arendamisele lasteaias erilist tähelepanu.

Lapse arengule on olulised paljud aspektid, näiteks turvatunne, kindel kord ja elurütm, võimalus asju ise teha, näha matkimisväärseid täiskasvanuid, liikuda ja rääkida, viibida tervislikus keskkonnas jne, kuid käesolevas artiklis puudutan ma loovuse arendamist.

Helsingi ülikooli emeriitprofessor, üle 50 aasta aju-uuringutega tegelnud ja neid üle maailma juhtinud Matti Bergström väidab, et lapse õpiedu koolis sõltub tema loovusest. Loovus annab kätte trumbid, et tulla elus hästi toime ja olla edukas.

Loovus, sh uute ideede teke, oskus teha valikuid, näha tervikpilti, luua seoseid ning valida väärtusi, areneb aju sügavaimas osas ehk ajutüves esimesel seitsmel eluaastal, jäädes mõjutama inimese käitumist ja võimekust kogu elu.

Loovuse toetamine on ka riigi tasandil üks õppe- ja kasvatustegevuse põhimõte (KELARÕK § 4), mille tulemusel peaks laps olema algatusvõimeline (§ 3).

Kuidas lasteaias loovust arendada?

Matti Bergström väidab aju-uuringutele toetudes, et loovus, fantaasiarikkus, valikute tegemise oskus ja initsiatiivikus arenevad ja tulevad esile loovmängus, kunstitegevustes ning looduses ja looduslike vahenditega tegutsedes.

Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus (KELARÕK § 12). Kui palju aga jääb lastele vaba ja loovat mänguaega, mis on arengu alus?

Loovmäng vajab loomulikult aega ja süvenemist. Süvenemine aga nõuab pingutust. Õpetaja välja mõeldud, televisiooni või interneti pakutud mängud-lõbustused ei nõua lapse ajult tööd.

Laps vajab vaikust ja igavust, et saaks sündida oma mõte, idee. See võimalus võetakse lapselt ära pideva kiirustamise ja tulemustele orienteeritusega. Järjest rohkem on laste aeg täiskasvanute organiseeritud. Loomulikult tehakse seda parimate kavatsustega, kuid sageli on tulemuseks, et lapsed ei harju kasutama omaenese initsiatiivi. Nad on harjunud tegutsema korralduste järgi.

Seega, loovuse arendamiseks on oluline lapse enda algatatud vaba, ideerohke, piiranguteta mäng. See on täis liikumist, uue loomist ja kaost. Liikumine aktiviseerib ajutüve ja paneb loovuse tööle.

Loovust toetavad mänguvahendid

Et mäng oleks lapsele põnev, keeruline ja nõuaks loovat lähenemist, vajab ta mittevalmis mänguasju. Loovust ei arenda täiuslikult valmis mänguasi (näiteks mudelauto), mis ei tekita ühtegi uut ideed või kahtlust, arutelu. Laps tüdineb peagi valmis mänguasjast. Heal juhul uurib ta, mis seal sees on (teeb katki).

Seega arendavad loovust asjad, millel pole kindlat otstarvet. Ehk asjad, mida saab mitmel moel ja eri mängudes kasutada. Kõige olulisem kriteerium on, kas laps saab sellega oma ideid teostada. Mänguasi peaks vastama küsimusele: kas see ergutab lapse fantaasiat? Kas sellega saab katsetada ja nuputada?

Ka kooliküpsust näitab see, kas lapsel tekib ideid ja kuidas ta oskab mängus oma ideid ellu viia.

Oluline on ka, millised on lasteaia kunstitegevused. Bergströmi aju-uuringud näitasid, et kunst (eriti maalimine) aitab kaasa aju tüve kujunemisele, loovusele. Et seda rakendada, peaks kõrvale jätma šabloonid ja värviraamatud, mis ei anna mingit võimalust loovaks eneseväljenduseks ja tekitavad madalat enesehinnangut (küündimatuse tunnet). Ettevaatlik tuleb olla näidiste ja range teemas püsimisega. Vastasel juhul võib laps öelda (enne proovimist): „Ma ei oska!” või ootab alati õpetaja korraldust, kuidas ja mida peab tegema, et oleks õige.

Loovust toetav keskkond

Et lapsel tekiksid ideed ja soov tegutseda ehk entusiasm, peab olema sobilik füüsiline ja psühhosotsiaalne keskkond.

Eelkõige lähtub see juhtkonna (ka ühiskonna) ootustest õpetajatele. Kas hinnatakse õpetajat, kes väärtustab laste loovat tegutsemist ja protsessi? Või on hea õpetaja see, kes õpetab lapsi õigeid vastuseid andma ja selgitab välja parimad (võistlemine, konkurents)?

Väärtuskasvatuse konverentsil püüdsin tuua võimalikult palju näiteid ja anda ideid, milline keskkond ja tegevus, missugused vahendid arendavad lapse loovust.

Näiteks võiksid igas rühmas olla eri kuju ja suurusega puupakud, puukettad, jämedamad oksad ja juurikad, lauajupid, bambuskepid jm. Palju kasutust leiavad suured ja väiksed kangad, millest saab ehitada onne, kiige, teha maastikke, ennast maskeerida jm. Looduslikud vahendid (kivikesed, kastanid, tammetõrud, kuivatatud oad, lambavill, mesilasvaha jm) annavad eri omaduste ja kvaliteediga tohutult palju impulsse laste paljudele meeltele, millega laps suudab lõpmatult palju mänge mängida. See arendab loovust, säästab keskkonda ja hoiab tervist (need ei sisalda kahjulikke aineid).

Bergströmi aju-uuringute järgi on kõige parem keskkond õppimisvõime arendamiseks loodus, näiteks mets: seal viibimine on seotud liikumisega, kõik meeled on töös (st arenevad), seal on loovuse tekkeks vajalik kaos (ükski kivi, leht või puuoks pole teisega täpselt ühesugune). Seega – suvel kõik metsa!