Juhtkiri: vereringe käima

Foto: Urmas Nemvalts

Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu eilne otsus alandada oma deposiidiintress pankadele negatiivseks on harukordne, ent mitte oota­matu. Sellist võtet on varem oma majanduse elavdamiseks katsetanud Rootsi ja Taani keskpank – need riigid teatavasti eurotsooni ei kuulu. Euroalas on siiski tegu esmakordse prooviga.

Lühidalt öeldes tähendab ECB samm, et kui kommertspangad keskpangas oma vahendeid hoiustavad, siis nüüd hakatakse neilt selle eest tasu võtma. Asja mõte on suunata pankasid vaba raha reaalmajandusse paigutama, ettevõtetele ning ka tarbijaile välja laenama. Otsus on üks meetmetest, mis peab aitama eurotsooni äärmiselt nigelat majanduskasvu käima lüka­ta. Suunates pankasid oma varu­dest rohkem raha välja pumpama, on ECB justkui arst, kes hoolitseb patsiendi vereringe eest.

ECB käik vähendab ka deflatsiooniohtu. Euroopa Keskpanga sõnastatud missioon on tagada hinnastabiilsus ning hoida aastainflatsioon kahe protsendi taseme juures. Praegu on euroalas inflatsioon aga tunduvalt madalam. Kui see alaneks veelgi ning jõuaks alla nulli, hakkaksid hinnad pideva ülespoole  liikumise asemel langema, mis aga ohustab juba igasuguse investeerimistegevuse mõttekust. Sisuliselt tähendaks see majanduselu totaalset kinnikiilumist. Ilmselt hakkame nüüd nägema euroalas tervikuna mõnevõrra kiiremat hinnatõusu kui seni.

Negatiivne deposiidiintress tähendab ka euro kui maailmavaluuta atraktiivsuse kahanemist, ning seetõttu võiks oodata mõningast euro kursi langust võrreldes tähtsamate valuutadega. Samas on see taotluslik. ECB otsus on vaid üks kursiliikumise mõjur, ent siiski selge suunaga ja kindlasti mitte kõige vähem tähtis.

Hariliku tarbija seisukohast ei ole tarvis karta, et negatiivne intress jõuab ka kommertspangas hoiustatud raha kallale. Pangakonto nominaalist pidev mahalõikamine oleks tarbijale vastuvõetamatu. Kui aga veidi järele mõelda, siis on tüüpilise pangakliendi intressitulu nagunii olematu ning lisaks korjab pank nagunii kogu aeg matti igasuguste teenustasude jne kaudu. Küllap saab pank kliendilt soovitud summad kätte ka uutes tingimustes. Samas võib eeldada, et laenuvõtmine muutub veel veidi lihtsamaks. Viimasel ajal ei ole laenusaamine aga nagunii kusagil paisu taga kinni olnud, sobivatele klientidele pakutakse laenuraha aktiivselt.

Majanduse hoogustamine on Eesti ja näiteks ka Soome jaoks väga õigeaegne ning vajalik. Seepärast lootkem, et ECB saavutab eilse otsusega seatud eesmärgid. Muidugi ei tohiks mõelda nii, et las keskpank korraldab elu, meie siin aga puhkame. Eesti majanduskeskkond vajab oskuslikku tuunimist ja sättimist meie konkurentsivõime huvides.