Andrus Karnau: pankuri paar lauset

Andrus Karnau Foto: Pm

Paarist hoolimatult pillatud lausest tõusis kiiresti üleriigiline skandaal. «Mitu lennukit tõuseb Haapsalust õhku? Mitu kruiisilaeva siit stardib?» ütles riigi suurima panga regioonijuht Egon Jekabson ajalehele Lääne Elu, kui põhjendas seda, miks valuutavahetus Haapsalu pangakontoris lõpeb.

Kaks lauset katkestasid Swedbanki juhatuse liikmete tavapärased töökoosolekud kui noaga lõigatult. Pankurite raskekahurvägi asus kaitsele. Palume vabandust!

Varasemast mäletan vaid üht sarnast juhtumist – kui Eesti Panga juht Ardo Hansson palus vabandust keskpankurite tegevuse pärast VEB panga nõuete ümber. Nüüd Swedbanki juht Priit Perens. Kui Swedbank suure kriisi eel pensionifondide raha oma korraldatud võlakirjaemissiooni toetuseks suunas või SEB võlakirjaostjad vihma käest räästa alla jättis, lahkusid pankurid püstipäi. Mõned inimesed jäid küll ametist ilma, aga see juhtus vaikselt.

Suhtekorraldajate pingutustest Swedbanki renomee päästmise nimel võiks ilmselt kirjutada bakalaureusetöö mõõtu uurimuse. Geniaalne nipp oli näiteks see, kui Swedbank saatis tund aega enne Jekabsoni sõnavõttu Haapsalu linnavolikogu saalis tema nimel välja pika vabanduse. Online-meedia kopee­ris selle kiiresti ja kui Jekabson sõna sai, sii­s polnud teda enam mõtet tsiteerida, sest tema sõnad, panga suhtekorraldajate hoolikalt valitud sõnad, olid juba uudisteportaalides ilmunud.

Teine huvitav nõks oli see, kuidas sotsiaalmeediasse ilmusid varjunimede all kirjutavad tegelased, kes hakkasid levitama sõnumit stiilis, et ega Selverit saa Kambjasse sundida. Äraseletatult tähendab see, et vaba konkurentsi tingimustes ei sobi eeldada, et äriettevõte teeks majanduslikult ebaefek­tiivseid otsuseid. Kes nii arvavad, on rumalad, majanduslikult kirjaoskamatud. Kui seda mõttekäiku jätkata, jõuame tagasi loo alguse juurde. Tõepoolest, milline suur ettevõte teeks oma äri kuhugi, näiteks Puhja, kus ei ole isegi rahvusvahelist lennujaama.

Ühesõnaga, pangal õnnestus kiiresti viia avalik debatt teemale, kas ühe Pärnust pärit pankuri sõnakasutus oli korrektne või mitte. Pankurid käisid televisioonis ja suuremates päevalehtdes, kummardasid ja vabandasid. Teema lahendatud.

Mis on lahendamata, on põhiline prob­leem, milleks on panga- ja sularahateenuste kättesaadavus. Mitu kilomeetrit tuleb sõita, et jõuda lähima pangaautomaadini? Kas üli­suure turuosaga ettevõttel on kohustus pidada ülal kindlat teenustevalikut maakonnakeskustes? Kas sularahateenused on sama, mis piimaga kauplemine?

Swedbanki juht Priit Perens ütles Postimehele, et panga otsuse vastaste protestide taga on poliitiline võitlus. Eks tal ole tõsi taga, sest Haapsalus juhib protestijaid keskerakondlane. Reformierakondlastest maavanem aga kiidab panga otsuse vaikimisi heaks. Ent kui Perensi mõtet edasi mõelda, siis lõppude lõpuks on asjad meie ühiskonnas korraldatud nii, et poliitikud seavad ettevõtjaile mängureegleid. Mitte vastupidi. Poliitiline võitlus selle ümber on asjade loomulik osa.

Eestis on tembeldatud inimesed, kes on julgenud küsida pangateenuste suuruse kohta, veidrikeks, vaesteks, kel raha pole. Swedbank ja SEB tõstsid selle aasta algul peaaegu nagu kokkuräägitult kõikide sularahaga seotud teenuste hindu. Uudised selle kohta ilmusid pigem tarbijasõnumite rubriigis. Peale otseste kulude kasvu on pankade otsuste taga ideloogiline valik, mis eeldab, et inimesed ja ettevõtted loobuvad sularahast ja kasutavad pigem elektroonilist. Mu meelest võiks seesuguseid otsuseid langetada ühiskond ise, mitte alluda mõne ettevõtte majandushuvidele.