Priit Pikk: miks ei ole energiajulgeolek tagatud?

Priit Pikk Eesti Maaülikooli nooremteadur Foto: Sille Annuk

Energiajulgeolek on taas teravalt päevakorral, aga pakutud lahendused ei taga riigi sõltumatust ja võimet keerulistes ilmastiku- ja kriisiolukordades elektrivarustust kindlustada. Energiatootmine ja -edastamine tuleb üles ehitada peamiselt taastuvatele lokaalsetele energiaallikatele.

Elektrienergiaga varustamine on olnud probleem just väljaspool suuremaid keskusi. Elektrivarustussüsteem on Eestis rajatud kontsentreeritud tootmisele Narvas ning ülekandele üle riigi pikkade vahemaade taha. Nüüdseks on elektrivõrke arendatud ja väiksemad tootmisvõimsused paiknevad üle Eesti. Tarbijad on siiski suures sõltuvuses võrgu töökindlusest, millega on probleeme 1990ndate tegemata jäetud investeeringute tõttu. Lisaks on viimaste kuude sündmused Ukrainas muutnud aktuaalseks diversiooniohu elektrisüsteemile.

Energiajulgeolek seisneb peamiselt igapäevases elektri kättesaadavuses piirkondlikul tasandil. Tagades elektri kättesaadavuse keeruliste ilmastikuolude korral, loome tugeva aluse selleks, et maapiirkondades areneks tootmine, noored koliksid maale. Kuna tootmine ja majapidamised on tugevalt sõltuvad elektriseadmetest, siis elektri kvaliteet ja kättesaadavus peab olema igal pool sama hea kui suuremates asulates. Tagades elektri kättesaadavuse iga päev, tagame varustuskindluse ka kriisiolukordades.

Olemasolev elektrivõrk tuleb ümber korraldada nii, et seda saaks piirkonniti hallata. Piirkonna elektrisüsteemid peaksid suutma töötada nii üldises elektrivõrgus kui ka autonoomselt ehk ühe valla, piirkonna või ka maakonna põhiselt. See tagab parema varustuskindluse ja võimaldab kohalike energiaallikate paremat kasutamist. Piirkonniti töötavatel elektrisüsteemidel põhinevat energiavarustust on palju keerulisem rivist välja viia.

Süsteemi arendamisel tuleb järk-järgult motiveerida elektriettevõtteid, investoreid, omavalitsusi, kaitseministeeriumi jt rajama regionaalsemaid võrke. Selleks tuleb võrguseaduses sisse viia vastavad muudatused ning elektri ostul eelistada regionaalselt toodetud energiat.

Piirkondlike võrkude olemasolul on tagatud varustuskindlus eriolukordades. Tugeva piirkondliku varustuskindlusega on sõjaolukorras võimalik kaitsejõudude tõrgeteta toimimine. Peab olema  võimalik näiteks toota toitu, varustada haiglaid elektriga, tagada internetiühendus ja transport ning muu vajalik varustuskindlus ka pikematel perioodidel kui 24 tundi.

Eesti Maaülikoolis on loodud integreeritud elektrisüsteemide ning katseseadmete labor uurimaks regionaalsete elektrivõrkude arendamisvõimalusi. Täienduseks ülikoolides olemasolevatele tingimustele on vaja luua katse-võrgupiirkondi koos tootmis-, tarbimis- ning sideseadmetega, et katsetada uusi lahendusi. Ka välisekspertide tehtud Eesti energeetikateaduse raportis hinnatakse Eesti potentsiaali mudelregioonina suureks. Samas tuleks uurida, kuidas toimivad piirkonniti energiavõrgud, sealhulgas näiteks abi võrgu katkestuste korral. Piirkondlik energiatootmine on üks väheseid viise, kuidas vähendada elektrivõrgu ületootmist, ülekandekadusid ning vähendada sõltuvust fossiilsetest kütustest.

Eesti energiajulgeoleku suurendamiseks on vaja suhtumise muutumist energia tootjate, müüjate ja tarbijate vahelises ahelas ning riigi koordineeritust selles muutuste ahelas. See eeldab kõigilt meilt, et muutume inimestena heas mõttes homo energeticus’teks ehk oskame teha valikuid, millist energiat tarbida, kust seda hankida, kuidas seda säästa ja millal on mõistlik seda ise toota.

Taastuvenergial põhinev kodumaine energiatootmine on kindlasti taskukohane, kui arvutaksime kokku hinna, mis tähendaks regionaalselt rikast arengut, paremat ressursside kasutamist ning elu vabas Eesti riigis. Meil on võimalik vähendada sõltuvust välistest energiaallikatest ning olla ka teisele ELi riikidele eeskujuks ning seeläbi panustada rahvuslikku julgeolekusse.