Ülle Ernits

FOTO: Erakogu

Üks võimalus hoida tervishoiutöötajate riigikeele taset ka Ida-Virumaal kõrge on eestikeelse õendusdiagnooside süsteemi NANDA kiire juurutamine, kirjutab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits Postimehe arvamusportaalis.

Haridusminister Jevgeni Ossinovski avaldas arvamust (ERR, 4.juuni), et riik peaks täiskasvanute keeleõppe kvaliteedi tagamisega tõsisemalt tegelema ning et  Eesti Õdede Liidu hinnangul kahjustab eesti keele õppe kehv kvaliteet vene emakeelega õdede konkurentsivõimet ja võib sundida ebapiisavalt riigikeelt oskavaid õdesid tervishoiusektorist lahkuma. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool on alates 2002. aastast korraldanud Kohtla-Järvel õdede õpet ning selguse huvides saan õdede keeleõppe teemat valgustada tervishoiu valdkonna koolitaja vaatest.

Vajaduspõhine keeleõpe

Käesoleva aasta seisuga on meie Kohtla-Järve struktuuriüksuses õppinud 104 ja õppimas 113   õe põhiõppe üliõpilast. Samaaegselt on jätkunud ka tasemeõpe, mille lõpetajate arv on praeguseks juba 303.

Alates 2013. aastast  ei ole enam terve aasta pikkust riigikeele õpet nagu oli varasematel aastatel, vaid see asendus vajaduspõhise riigikeele õppega. Miks nii? Noored, kes astuvad põhiõppesse, on juba piisava riigikeele oskusega ja terve aasta pikkune keele õppimine ei ole enam lihtsalt vajalik.

Nüüd on õe õppekava normaalpikkus 3,5 aastat ja kohe esimesest loengust alates hakatakse õppima õenduse ja meditsiini aineid. Varasem aastane riigikeele õppimine pikendas õpinguid 4,5 aastani. Väljalangevus ei ole olnud põhiõppes Kohtla-Järvel kunagi probleemiks, pigem ei ole mõistlik kunstlikult õppeaega pikendada ja selle kaudu ka õppijate motivatsiooni kahandada. Riigikeele oskuse säilimine peale lõpetamist sõltub muidugi selle kasutamise võimalustest kutsetöös.

Venekeelne töökeskkond

Suurem murepunkt on aga eelneva kutseharidusega õdede õppimine rakenduskõrghariduse tasemel, mis eeldab piisavat riigikeele oskust.  Ausalt öeldes on väga keeruline osata riigikeelt sellisel tasemel, mis võimaldaks kõrghariduse tasemel õppida, kui puudub igapäevane võimalus keelt kasutada. Me teame, kui palju on tervishoiutöötajad õppinud Ida-Virumaal riigikeelt, kursus kursuse järel lõpetatakse ja saadakse sertifikaadid ja tunnistused - ja minnakse oma tavalisse töökeskkonda, mis on valdavalt venekeelne. Kuidas sellisel juhul saabki säilida ja süveneda võõrkeele oskus? Kui võõrkeelt ei kasuta, siis keele käepärasus kaob - seda teame me kõik, kellel kunagised keeleõpingud taustal.

Alati võib põhjendada keeleoskuse viletsust heade õppejõudude puudumisega ja inimeste madala motivatsiooniga, kuid selline suhtumine probleemi ei lahenda. Vaja on riigipoolset tarka lahendust, mis paneks tervishoiutöötajad olukorda, kus nad peavad iga päev ja kogu aeg riigikeelt kasutama.

Vaja investeerida NANDAsse

Üheks võimaluseks on investeerimine NANDAsse (ehk õendusdiagnoosidesse), selle kiire juurutamine ning selle kaudu tervishoiutöötajate ühtsesse keeleruumi asetamine. Ühtse erialase keelesüsteemi kaudu areneb erialase terminoloogia kasutamine, õed teevad tööd samade põhimõtete alusel ja nii kaovad lõhed mõtteviiside ja haridustasemete vahel päris kiiresti.

Ilma ühtset terminoloogiat kasutamata jääb poolikuks ka patsiendi tervisealase info edastamine ja selle tulemusel kannatab kogu tervishoiu kvaliteet. Tänaseks on NANDA ehk õendusdiagnoosid tõlgitud ja kasutusel vaid eesti keeles. Kõrgkoolid õpetavad õppekavades uusi õdesid NANDA alusel ja paljud haiglad on hakanud järjest enam seda oma igapäevases töös kasutama.

Kokkuvõtteks võib öelda, et NANDA juurutamisesse investeering teenib mitut eesmärki ja üks nendest on erialase riigikeele oskus, mis otseselt mõjutab tervishoiuteenust ja teenuse osutajate karjäärivõimalusi.