Toomas Laanpere: ettevõtja tähelepanekud peaministri töövisiidilt

Foto 1 Foto: Erakogu

Ettevõtja Toomas Laanpere, ASi Napal juhatuse esimees, kirjutab kaasahaaravalt oma tähelepanekutest äridelegatsiooni liikmena Eesti peaministri töövisiidil Münchenisse – pole ju paha, aga saaks palju paremini.

Möödunud esmaspäeva kaunis kevadhommik oli paljutõotav algus peaministri töövisiidile Münchenisse. Sealhulgas minulegi, kuna olin kaasa võetud äridelegatsiooni koosseisus. Peaministri pingevaba kätlemine lennujaama VIP-tsoonis koos lühida tervitusega tõstis meeleolu. Paremaid aegu näinud ja värskest värvikorrast unistav kahe propelleriga (rendi?) lennumasin oli siiski sisemiselt tubli ning napilt kahe tunniga Oslos. Lennumasina kiirustamata vahetus SASi nooblima Boeingu vastu lisas olemisele jumet.

Väike nukrus hinges, vaatasin lennukiaknast pooleliolevat lennujaama suurt laiendamist. Tunnistus norralaste kasvavast lennuhuvist ja suurenevast külaliste arvust. Ja nii edasi Müncheni poole. Ametnikud eespool, ettevõtjad ikka saba pool. Sõit Baieri pealinna oli elamus. Sinised vilkurid, mustad BMWd ja Mercedesed, parv nauditavat slaalomit valdavaid motopolitseinikke, jalakäijad polnud loetud.

Kalleid külalisi tervitas hotelli uksel direktor isiklikult. Nauditavalt särav, vahemereline naeratus kasvatas veelgi ettevõtjate enesehinnangut. Veidi jahtumist, kuni ametlik delegatsioon end viietärnilistesse tubadesse majutas, ning eraviisiline lõunasöök peaministri seltsis võis alata. Kuna Eesti aukonsul on sakslane, andis peaminister lõuna käigus igale ettevõtjale võimaluse ennast inglise (või saksa) keeles kuni viis minutit tutvustada. Mis oli ju vahva! Nagu ikka võtavad esimesed alles hoogu, kui tagumised protokolli järgi juba pidurdama peavad. Kohvi võib järgmises kohas ka juua, BMW-külastus juba ootab. Toetasin peaministri nakatavat optimismi, olles seltskonnas ainukesena peale tema roosa särgiga.

BMW Maailm on mitmekesine nagu maailm ikka. Unistused kõrvuti igapäevase eluga. Sealt leidsimegi auto, millega Jürgen Ligi arvab ettevõtjaid sõitvat, ja seda lausa 90 protsendi osas ettevõtlusega mitte seotud asjaoludel! Hinnad jäävad siiski 340 000 (sisaldab vihmavarju) ja 700 000 euro vahele (foto 1).

Ja leidsime ka auto, millega Ligi arvates peaksid ettevõtjad sõitma (foto 2).

Õnneks leidsime auto ka riigimehelikult mõtlevale «maksuministrile» hinnaga 19 700 – see jääb kindlalt alla 20 000-eurosest ettevõtjatele soovitatud ja neile andeks antavast piirist (foto 3).

Kuid pidu ei kesta pikalt. Oli aeg ettevõtjatelgi oma voodikoht kätte saada, seda küll mitte äsja põgusalt kogetud viietärnilises õhkkonnas. Oli lihtne ja sümpaatne säästumajutus, nagu rahandusminister ju ettevõtjaid käituma manitsebki! Tahaksin teda õige pea näha sellises peavarju saamas. Esialgu Brüsselis harjumiseks, eeskuju andmiseks ja edaspidi mujalgi!

Ja taas vilkurid, slaalom, ning vastuvõtt-õhtusöök Baieri Majandusühenduses võis alata. Soliidne, sõbralik õhkkond ning peaministri hoogsa Eestit tutvustava sõnavõtu ja küsimustele vastamise järel oli ettevõtjate kord veidi oma tegemisi tutvustada. Juttu jagub esimestel viiest minutist kauemakski, aga viimastel tuleb keskmise säilitamiseks topeltturbot kasutada. Ka 60 sekundiga võib heast asjast vapustava mulje jätta! Siin on see vägagi põhjendatud.

Vastuvõtule järgnenud kohtumine Saksamaal töötavate eestlastega oli puhtalt seltskondlik (ja inimlikult vajalik) kohtumine, seejuures sisaldamata mingeid erilisi kontakte ametliku ja äridelegatsiooni vahel.

Uus päev algab: eestimaine sügisilm on ka Münchenisse jõudnud. Tavaliiklejana mikrobussis viietärnihotellide juurde sõitmine on veidi häiriv, kuid sealt edasi on taas kõik OK. Üks päev sellist võrdsematest võrdsemana kohtlemist (sedagi jupiti), ja ma sain aru, miks valitsejad vabatahtlikult oma kohtadest enamasti ei loobu. Või kui, siis veel kõrgemale.

Müncheni Kaubandus-Tööstuskoja president avab ja tänab, meie peaminister julgustab Saksa ettevõtjaid Eestisse investeerima, sealjuures hajutades mitmesuguseid levivaid kahtlusi. Enne lõpetamist saab iga ettevõtja minuti või isegi paar püsti seista, kui teda mõne lausega tutvustatakse. Kogu lugu! Kolm IT-kalduvustega ettevõtjat meie hulgast lahkuvad koos ametliku delegatsiooniga Networki. Aga mitte kauaks. Kohe algab «lõunasöök ümar-formaadis». Peaminister kirjeldab e-riiki, sh ka tervishoidu: mistahes haiglasse minnes on seal patsiendi murede kohta võimalik kõike teada saada; ükski valitsusasutus ei küsi ettevõtjalt sama asja korduvalt jne...

Muidugi mitte seda, et märtsis valutava käega tasuta arsti juurde saamiseks oleksin pidanud ootama augustini, 63 euro eest sain poolteise kuuga jutule, lisaks teenustasud! Sest puudu on 72 neuroloogi! Protokolli järgi jätsime ametnikud koos peaministriga Eestit esindama, Baieri liidumaa peaministriga kohtuma ja ajakirjandust valgustama. Tagasisõit lennujaama tavainimeste kombel oli vajalik maa peale tagasi tulemiseks.

Hilisõhtuses Helsingi lennujaamas. Värsked uudised peaministri töövisiiti pikalt kirjeldamas, lõpuks paar lauset, et ettevõtjaid oli ka. Viimast Tallinna-lendu oodates oli hea tõdeda, et meie suguvelled pole oma turuosa ega võimalusi näiteks lätlastele loovutanud, nagu seda tehti Eesti Õhuga, kuhu maeti põllumees Heleniuse, pillimees Randpere, raamatupidaja Järvani targal juhtimisel kümneid miljoneid eurosid maksuraha.

Mõtteid, mis ettevõtja poolt vaadatuna ettevõtlust segavad, valitsemist tihti lausa naeruvääristavad, mis valimiste aktiivsust, seega ka valitsuse mandaati tõsiseltvõetavamaks kohendaks jne, on küllaga. Oleksin neid peaministriga (kaaskonnaga) hea meelega jaganud, ehk mõned teisedki meist, kes me end veidi naljakalt ja tobedalt, lõpuks ehk mahajäetunagi tundsime. Värskel peaministril oleks olnud hea võimalus veidi targemaks ja tõsiseltvõetavamaks saada ning ettevõtjate toetust koguda. See tunnike ikka oleks leidunud. Aga noor tarmukas peaminister ilmselt ei tulnud selle pealegi. Sest protokoll ei näinud ette!

Loen seda pigem rohkearvulise nõunike kaaskonna töö praagiks, nende eheda mugavuse ja ükskõiksuse tõestuseks ja väljavahetamise põhjenduseks. Neile endilegi tuleks tööturul olemine ja oma tegeliku turuväärtuse teadasaamine kasuks. Tänase palgalehe seisu oma väärtuseks lugemine on üleriigiliselt levinud väärarusaam! Vähemalt Maris Lauri töölevõtmine oli peaministril minu meelest väga õige tegu! Jääb küsimus, mida meil küll Eesti Pank, rahandusministeerium ja statistikaamet 900-lise ametnike perega peale hakata oskab?

Aga meil omavahel, juhuslikult kokku sattunud ettevõtjatel oli vahelduse mõttes täitsa lahe! Ja tänu peaministrile sellegi eest! Olgu tal võimalikult palju selliseid saabumisi, kus vastuvõtjad saavad südamerahuga öelda: «Hea tunne on Teiega olla ühes ruumis, sest Te (ega kaaskond) ei toonud endaga kaasa ühtegi skandaali.»