Esmapilgul tundub töövõimereform küll keeruline, küsitava väärtuse ja ressurssidega, kuid selle kõige suuremaks väärtuseks on mõttelaadi muutus, kirjutab ASi Hoolekandeteenused tööhõive juht Anu Hall Postimehe arvamusportaalis.
Anu Hall: osaliselt töövõimetu või osaliselt töövõimeline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaan on terve oma elu elanud institutsioonides – alguses lastekodudes ja seejärel hooldekodus. 44 aastat on keegi hoolitsenud tema elukorralduse ja elukoha eest. Ega mees isegi päris käed rüpes ei ole istunud – ikka on kaasa aidanud majapidamistöödes, aiapidamisel ja isegi loomapidamise abitöödel. Kooliharidust ei ole, lugeda ja arvutada ei oska. Ah jaa, miks ta üldse hooldekodus on – tal on mõõdukas vaimne alaareng ja 80 protsenti töövõime kaotust ning iseseisva eluga päris üksi hakkama ei saa. Alates oktoobrist 2012 elab Jaan Uuemõisa Kodus ööpäevaringsel erihooldusteenusel uues peremajas, tal on oma tuba ja 10 majakaaslast. 2013. aasta maikuus alustas Jaan tööd lihatööstuses AS Linpet kastide ja ruumide pesijana. Täiskoormuse ja rõõmuga!
Valitsus kiitis eelmise nädala neljapäeval heaks töövõimetoetuse seaduse eelnõu ning saatis selle riigikogusse. Töövõime reform astub samm-sammult edasi välja kuulutamise poole ning uuel aastal ootavad pea 100 000 püsiva töövõime kaotusega inimest ees põhimõttelised ja suured muudatused.
Kui esmapilgul tundub reform keeruline, küsitava väärtuse ja ressurssidega, siis süvenedes on kõige suuremaks muutuseks mõttelaad – senised töövõimetud saavad töövõimelisteks. Pea pooled tänases süsteemis 80-100 protsenti töövõimetud ja pensionäri staatusega inimesed hinnatakse uues süsteemis tõenäoliselt pigem puuduva töövõimega inimesteks, kuid vaatamata sellele ei võta keegi neilt ära õigust olla aktiivsed ja osaleda töötukassa meetmetes, otsida, leida ja teha tööd. Seda näiteks kogukonda loodavates kaitstud töö keskusetes.
Ja teiste inimeste, kellel tuvastatakse osaline töövõime, tööle saamise nimel hakkab koos inimesega tööle terve meeskond töötukassa spetsialiste koos tööriistakohvriga, mis sisaldab nii kaitstud töö teenust, tugiisikuga töötamist, tööalast rehabilitatsiooni, «kommi» tööandjatele nii töökoha kohandamise, palgatoetuse kui pideva nõustamise ja toe näol.
Selline senisest suurem teadlik tööks ettevalmistus, takistuste kõrvaldamine ja toetamine töökohal on just need teenused, mida töötukassalt on kogu aeg oodatud ja samas, mida nad ka jõudumööda juba täna on osutanud. Ja kuigi raha saavad osalise töövõimega inimesed senisest vähem, siis abi sellevõrra rohkem ning päeva lõpuks on kasu suurem.
Võib ju nuriseda ja leida puudusi uue süsteemi rahalisest kulukusest. Ja kindlasti ongi alguses suuremad kulud, kuid pikemas perspektiivis vaadates on juures töökäed ja maksumaksjad, keda meie vananev ühiskond väga vajab. Lisaks ei räägita tänases Eestis enam ainult töökohtade vaid ka tööjõu puudusest.
Mitmed tööandjad on rõõmuga võtnud puudega inimesi tööle, eelkõige kuna ei ole enam kedagi, kes teeks lihttöid. Projekti «Erinevus rikastab» raames läbi viidud «Uuring vaimupuudega inimeste osalemisest tööturul» toob selgelt esile teised põhjused, miks puuetega inimesi tahetakse tööle võtta: nad on motiveeritud ja lojaalsed töötajad, on nõus tegema tööd osalise koormusega, puuetega inimeste tööle võtmine on ka sotsiaalse vastutuse, panuse, sallivuse ning maine küsimus.
Sama uuringu tulemustes toodi välja kitsaskohad ja põhjused, miks täna puuetega inimestele tööd ei pakuta: nende inimeste olemust ei mõisteta, sobivaid töökohti ei ole, vaimupuudega inimeste võimekust alahinnatakse, suhtumine ja hoiakud on negatiivsed, raamatupidamisele on see lisatöö ja töötukassa tugi on nõrk. Olen oma töös neid põhjuseid samuti kuulnud, nagu ka kõik meie töötajad, kes on abiks erivajadustega inimestele töökohtade otsimisel. Uus reform toob endaga kaasa hulga meetmeid ja võimalusi nende kitsaskohtade kõrvaldamiseks ja erivajadustega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks. Kui siia lisada suurem ühiskonna sallivus ja huvi- ning toetusgruppide kaasamine, siis tulemuseks ongi edukas reform!
AS Hoolekandeteenused juhindub juba mitu aastat põhimõttest «Tegusam elu», mis eelkõige on tähendanud mõtteviisi muutust – erivajadusetga inimesed on võimelised palju enamaks. Me usume, et töötamine on üks võimalus olla võrdne kogukonnaliige ja anda oma panus ühiskonna toimimisse. Töötamist võib vaadelda ka kui inimõigust – kõikidel inimestel on õigus tööd teha, ka puuetega inimestel. Vähetähtsam seejuures ei ole majanduslik aspekt ehk oma sissetuleku teenimine, mis võimaldab omakorda tarbida teisi teenuseid ja seeläbi elavdada majandust. Kindlasti ei tohi ära unustada iseseisvumist aga ka kuulumist kollektiivi ehk võrdse partneri ja meeskonnaliikmeks olemise tunnet.
Jaani loole sarnaseid näiteid võib tuua pea kõigist AS-le Hoolekandeteenused kuuluvast 23 kodust üle Eesti. Pärast seda, kui hakkasime teadlikult rõhutama meie klientide võimekust ja soovi teha tööd ning lõime selleks võimalusi töö- ja tegevuskeskuste näol, tuleb selliseid positiivseid näiteid järjest juurde. 151 ööpäevaringsete ja kogukonnas elamise teenuste inimestest ehk 10,4 protsenti nende teenuste tööealistest klientidest on iga kuu ametliku tööga hõivatud, neist 25 avatud tööturul. Kokku 54 tööandjat said selle aasta kevadel tänukirjad meie klientidele töö pakkumise eest. Nende tööandjate seas on nii tootmise, põllumajanduse, puhastusteeninduse, aianduse, kultuuri kui kunsti vallas tegutsevaid ettevõtteid. Numbrid näitavad ilmekalt, et hooldekodu ei ole lõppjaam, lihtsalt koht, kus olla. Kuigi täna on seal veel inimesi just seepärast, et kusagil ei ole elada. Töö ja toetavad teenused annavad neile võimaluse iseseisvuda kuni sinnamaani, et hooldekodus vabanevad kohad nendele inimestele, kes erihoolekandeteenuseid tõeliselt vajavad.
Ilmselt ei kahtle keegi selles, et muudatusi senises töövõimekaotuse hindamise süsteemis on vaja. Kindlasti peaksid muudatused olema positiivses suunas. Sama lähtekohaga alustas ekspertide meeskond, kes uutel alustel töövõime hindamise süsteemi ja töötukassa rolli selles hindasid. Kõik ei sündinud vaid talupojatarkusest, sest kriitiliselt vaadati nii naaberriikides kui mujal maailmas toimuvat. Töövõimetoetuse seaduse eelnõu on nüüd riigikogus – kes usub, et temal on midagi tarka veel lisada või küsida, siis tehke seda. See ei ole sotsiaalministeeriumi kabinetivaikuses sündinud ja töötukassa koridorides hiilinud eelnõu, vaid tuliste debattide ja kriitiliste arvamuste tuules, arukate küsimuste ja mitmete huvigruppide koostöös valminud reform. Kõik inimesed võidavad sellest, eelkõige aga puudega inimesed.