Reet Sillavee: valimisea langetamist takistab hirm?

Reet Sillavee Foto: Andrus Eesmaa

Valimisea langetamise skeptikute argumendid on teaduslikult ümber lükatavad ning nende välja toodud riske on võimalik maandada, kirjutab Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Reet Sillavee Postimehe arvamusportaalis.

Eesti Noorteühenduste Liit kirjutas valimisea langetamisest viimati märtsi keskel. Käisid koalitsioonikõnelused ning valimisea langetamise teema – mis oli olnud sõnades uue valitsuse osapooltele oluline juba mitu eelnevat aastat – jäi lepingust välja. Poliitikud pidasid eravestlustes ebatõenäoliseks, et põhiseaduse muutmise algatamise protsessi enne järgmisi riigikogu valimisi märtsis 2015 üldse alustatakse.

Eile arutas riigikogu põhiseaduskomisjon teemat juba teist korda viimase kuu aja jooksul. Mai teises pooles toimus riigikogus riiklikult olulise tähtsusega küsimuse arutelu, kus keskenduti noorte osalusele ja valimiseale. Nädal aega hiljem esitleti Tallinna Ülikoolis rahvusvahelisel konverentsil professor Anu Tootsi koostatud valimisea langetamise mõjude analüüsi esialgseid tulemusi. Nende alusel soovitas prof. Toots valimisiga langetada 16le eluaastale ainult kohalike omavalitsuste valimistel. Samal õhtul pühendati osa ETV «Foorumi» saatest valimisaktiivsuse ja valimisea küsimustele. Tallinna linna noortevolikogu võttis hiljuti ka omalt poolt vastu valimisea langetamist pooldava seisukoha. Ka laiemas avalikkuses ning meedias pööratakse päev-päevalt järjest rohkem sellele mõttele tähelepanu.

Ideel on ootuspäraselt lisaks pooldajatele ka skeptikud. Eesti Päevalehes 1. juunil ilmunud arvamuses nimetas noor poliitik Jaanus Riibe praegu käimas olevat protsessi «asjale ummisjalu lähenemiseks, mis võib anda siinkohal hoopis tagasilöögi». Artiklis pakuti välja, et alustama peaksime hariduse täiendamisest poliitika alal või noortele info kättesaadavuse hõlbustamisest.

Eesti Noorteühenduste Liit on järjepidevalt öelnud, et valimisea langetamise eesmärk ei saa olla ainult numbri muutmine seadustes, vaid tegu on laiema kodanikuharidusliku muutusega meie ühiskonnas.

Esitlesin põhiseaduskomisjoni eilsel avalikul istungil ENLi ametlikku plaani muutustest, mis peavad kaasnema valimisea langetamisega 18-lt 16 eluaastale kohalike omavalitsuste valimistel. Plaan nimetab konkreetsed sammud koos nende elluviimiseks vajalike reformidega: noorte valimisvalmidust ja motivatsiooni tuleb läbi avalikkuse suurendada; kooliruumis ei tohi teha poliitpropagandat; noorte teemasid tuleb poliitikas rohkem esile tõsta; kodanikuhariduse osakaalu koolides tuleb suurendada; eraldi tähelepanu tuleb pöörata venekeelsetele noortele.

Päevalehe artiklis väideti, et noortevolikogude olemasolu ei ole valimisea langetamist toetav argument, sest nende tase on ebaühtlane ja mitmel pool on need alles hiljuti tekkinud. Seega saab nende mõju alles praegu hakata hindama. Nõustun kommentaariga osaluskogude taseme osas. Samas nimetab sellest aastast kehtiv noortevaldkonna arengukava osaluskogusid juba traditsiooniliseks osalusvormiks. Mis sest, et Eesti esimene osaluskogu – Kuressaare noortevolikogu – loodi alles 16 aastat tagasi! ENLi plaan näeb just valimisea langetamist osaluskogusid tugevdava asjaoluna: osaluskogudele on seoses valimisea langetamisega vaja rohkem tähelepanu pöörata, et 13-15-aastased noored saavad kas ise osaluskogu aktivistina või osaluskogu tegevust jälgiva noorena vastavalt suurema või väiksema kogemuse omavalitsuse tööst. See on tükk puslest, mis aitab noorel kaasa areneda teadlikuks valijaks ning läbi selle ka paremaks kodanikuks tulevikus.

Madal valimisaktiivsus

Skeptikud toovad tihti välja varivalimiste väikesed osalusnumbrid kui näite noorte huvi puudumisest. Varivalimised presenteerivadki just noortega seotud kitsaskoha Eesti poliitikas. Varivalimised on projekt, kus 13-17-aastased noored osalevad valimissimulatsioonis. Oktoobris 2013 toimunud varivalimistel osales kokku 2599 noort. Eestis on 13-17-aastaseid noori kokku umbes 58 000. Vastuargumendina saab selle välja tuua vaid pinnapealselt lähenedes: «osalejaid on käputäis tervest vanusegrupist!» Samas, süüvides selle olemusse ja lisades teaduslikud andmed, näitab antud number seda, et erakonnad ei pööra noortele tähelepanu ning seetõttu pole ka noored erakondadest ja nende seisukohtadest huvitatud. Tegelikkuses osales Varivalimiste eeltegevustes umbes 10 000 noort: noored soovivad osaleda küll, aga miks (vari)valida, kui minule olulistes valikutes ei pakuta välja programmipunkte?

Päevalehes esitati muuhulgas arvamus, et vaevalt valimisea langetamine paneb erakondi noortega arvestama. Seda ilmestas ka fakt, et suurim poliitika kujundamist mõjutav valijagrupp on 50+ kodanikud. See fakt just ongi üheks valimisea langetamise aluseks! Kui rahvastik vananeb, on väga oluline pilti võrdsustada, suurendades valimisõiguslike noorte kodanike arvu. Austria langetas valimisea 16-le juba 2007. aastal ka üleriiklikel valimistel ning peale 2008. aasta valimisi tõid sealsed vaatlejad esile, et poliitika hakkas noortega rohkem arvestama.

Nendele tõsistele vastuargumentidele Päevalehe veergudelt tuli lisa ka põhiseaduskomisjonist. Jaak Aaviksoo viitas, et 18-24-aastaste hääletusaktiivsus on madal ning valimisea langetamine ei oma tagajärge, sest päeva lõpus ei lähe ka keegi 16-17-aastaste seast valima. Kuna Eestis sellisele statistikale avalikku ligipääsu ei ole, toon näite Norrast: 2011 valiti Norras väja 20 omavalitsust, kus anti katseliselt 16-aastastele samal aastal toimunud valimistel valimisõigus. Üldine valimisaktiivsus oli 63 protsenti, 16-17-aastaste seas 58 protsenti ja 18-21-aastaste seas ainult 46 protsenti.

See tõestab Aaviksoo viidatud probleemi, et noored on väheaktiivsed valijad, kuid aitab ka seletada olukorda. Noored vanuses 18-24 on enamasti ebastabiilses eluetapis: äsja ollakse iseseisvunud ning otsitakse enesele väljundit. Seega on tähtsad hoopis teised küsimused. Samas, noored vanuses 16-17 on veel vanematekodus, elu on palju stabiilsem ja fookus on võimalik panna teistele asjadele. Seetõttu on nende huvi poliitika vastu kõrgem ning seda huvi saab valimiste kontekstis kasutada valimisharjumuse tekitamiseks. Taani teadlane Mark Franklin on väitnud, et kui inimene on harjunud kord valimas käima, siis ta käib valimas iga kord ning harjumuse kujundamine algab juba varases eas.

Noortele valimisõiguse andmine annab neile ka teatud vastutuse oma kodukoha arengu eest seismisel: neil on võimalus enda häälega väljendada seisukohti omavalitsuse tehtavate oluliste otsuste osas. Selline sidususe tekitamine suurendab ka võimalust, et noored pöörduvad oma kodukohta hiljem tagasi.

Väino Linde tõi põhiseaduskomisjoni istungil välja, et alla 18-aastased noored pole täisealised ehk nad on piiratud teovõimega: kuidas nad saavad valida, kui neil pole kõiki õigusi (näiteks enda varade kasutamine). See argument paneb küsimuse alla kõik täna kehtivad eapiirid. 14-aastaseks saades saab kodanikku võtta vastutusele tehtud väär- või kuriteo eest. 15-aastaselt on õigus astuda mõlema vanema nõusolekul abiellu. Alates 7-aastaselt võib töölepingu alusel teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal, alates 15. eluaastast või koolikohustuse täitmisest võib juba tingimusteta noort inimest tööle lubada. 16-aastaselt võib taotleda B-kategooria piiratud juhilube. Alaealise seksuaalelu alustamise legaalne vanus on 14 eluaastat ning kaitseväekohuslaseks (ja ühtlasi kutsealuseks) saadakse 17-aastaselt. Rahvakogust välja kasvanud petitsiooniõiguse seadustamisel anti hiljuti see õigus ka 16-aastastele! Olen kindel, et need eapiirid on adekvaatsed ning selles kontekstis on ka valimisea langetamine kahe aasta võrra õigustatud. Eriti veel uuringute valguses, mis näitavad, et juba 14-aastased noored saavad ühiskonnast aru.

ENL on oma 7-aastase töö jooksul valimisea langetamise osas jõudnud järeldusele, et valimisea langetamise skeptikute argumendid on teaduslikult ümber lükatavad ning nende välja toodud riske on võimalik maandada erinevate lahenduse rakendamisega. ENLi välja töötatud plaan on esimene omataoline Eestis, mis kaardistab ära riskid ja pakub välja lahendused nende riskide maandamiseks.

Teine pretsetenditu asjaolu valimisea langetamise juures on poliitiline konsensus, mis on täna suurem kui varem. Nagu komisjoni esimees Rait Maruste lõpusõnades ütles, on koalitsioon valmis alustama põhiseaduse muutmisega. Opositsioon on kõhklev, kuid pooldajaid on ka nende ridades. Veel on aega, et konstitutsiooni muutmine algatada enne jaanipäeva ning see on ka järgmine loogiline samm viimase pooleteise kuu jooksul toimunud sündmustes. Eesti on esimene Euroopa riik, kus 16-aastased valisid üleriiklikku otsustuskogu: seda 1990 Eesti Kongressi valimiste ajal. Täna on Eesti uuesti valmis astuma ühte rivvi nende riikidega, kus valida saavad 16-aastased. Euroopa Liidu riikidest on see õigus olemas osaliselt või täielikult juba Austria, Malta, Saksamaa ja Ungari noortel.