/nginx/o/2014/05/02/3000474t1h7461.jpg)
Samal ajal, kui Euroopas on üritatud aru saada, miks nõnda palju inimesi eelistas Euroopa Parlamendi valimistel paremäärmuslasi ehk miks oli immigrantide, geide, globalismi jne vastu lõugamine üllatavalt ja hirmutavalt edukas, hämmastas Ameerikat uudis järjekordsest massitulistamisest.
22-aastane California noormees Elliott Rodger otsustas maailmale kätte maksta selle eest, et tal polnud kunagi õnnestunud ühegi tüdruku tähelepanu võita ja et ta oli ikka veel süütu. «Kättemaksupäeval», nagu Rodger seda ise nimetas, tappis ta kõigepealt oma kolm korterikaaslast ja hakkas siis tänaval tulistama juhuslikke möödujaid – tulemuseks kuus laipa ja ka ta enda surm tulevahetuses politseiga.
Internetis hakkasid levima Rodgeri videod ja postitused, kus ta oma teguviisi põhjendada üritas. Kõige aluseks oli pettumus, et tundlik ja tore tema vastassoo tähelepanust kõrvale jäi. Rodger pakitses vihast naiste vastu, kes julgevad käia ringi miniseelikutes ja bikiinides ning end mitte kätte anda, aga ka kadedusest nägusamate ja pikemate meeste vastu. Isegi oma psühhiaatriga lõunatades häiris teda, et psühhiaatrit rohkem vaadati.
Rodgeri nartsissistlik ja ennastõigustav mentaliteet on nooremale põlvkonnale väga tüüpiline nii siin- kui ka sealpool ookeani. Miskipärast arvatakse, et teatud asjad – nagu seksuaalne või karjääriline või rahaline edu – on inimõigused. Need peaksid olema kättesaavad kõigile, hoolimata tahtja enda omadustest. Seejuures on ihaldatav objekt alati maksimum, mitte n-ö turu keskmine: Rodger ei igatsenud seksida mitte ujeda ja vinnilise naabritüdruku, vaid supermodellidega. Rodgeri (keskmisest jõukamate) vanemate ostetud paari aasta vanune BMW oleks pidanud olema uhiuus Cadillac jne.
Selge see, et noormees oli vaimselt ebastabiilne, kuid kahjuks ei õnnestunud politseil teda pidurdada. Rodgeri vanemad olid oma poja kahtlustäratavast käitumisest juba varem teada andnud, ent kuna tal kuritööregistrit polnud, ei saanud teda vahi alla võtta.
Kuidas selliseid juhtumeid vältida?
See, et Ameerikas on igal täisealisel inimesel võimalik supermarketist relvi osta, ON häiriv ja tõestatult kuritegevust soodustav. Rodger oli oma relvad soetanud täiesti legaalselt. Niikaua kui magamiskottide, termoste ja sokkide riiuli kõrval asub poes ka relvalett, tuleb neid frustreerunud tulistajaid veel ja veel.
Teine asi on aga meedia tähelepanu. Rodgeri puhul mitte just nii palju nagu näiteks Norra massimõrvari Breiviki puhul. Viimase posterlikud fotod olid kuude kaupa maailma suurimate portaalide ja lehtede esikülgedel; ta nautis nähtavalt välklambisähvatusi.
Kui palju mõrvu jääks sooritamata, kui endast lugupidavad meediaväljaanded tapjad anonüümseks jätaks ja nende fotosid ei avaldaks. Ma ei mõtle siin tsensuuri ega uudiste avaldamata jätmist, vaid vana head kriminaalkroonika stiili à la E. R. (22). Jah, sotsiaalmeedias võib vohada mis iganes ja seda on võimatu kontrollida, aga võiks ju olla mingi vahe professionaalsel ja amatöörmeedial...
356 aastat eKr põletas üks mees maha imeilusa Artemise templi Efesoses. Ta tegi seda täie teadmisega, et on ise keskpärane ja et see on tema ainus võimalus saavutada surematus. Karistuseks üritati tema nimi kõikidest kroonikatest kustutada, mis küll päriselt ei õnnestunud.
Äkki võiks ka meie ajastu vähemalt proovida jätta hävitajad lavale tõstmata?