Argo Ideon

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) tegi kuuele 2013. aasta sügisel kohalikel valimistel kandideerinud poliitikule ettekirjutuse maksta tagasi reklaamikulu, mille kandsid valimiskampaania ajal Tallinna linn ning üks erafirma. Tegu oli justkui formaalselt «teavituskampaaniaga», kus aga figureerisid prominentselt valimistel kandideerinud poliitikud.

Samadel ainetel esitas ERJK ka avalduse prokuratuurile, milles palus alustada kriminaalasja omastamise paragrahvi järgi ning kontrollida, kas seesugune manööverdamine kinnimakstud reklaamidega ei ole mitte ebaseaduslik võõra vara enda või teiste huvides kasutamine.

Üks ettekirjutuse saanu, toonane Tartu meer reformierakondlane Urmas Kruuse on lubanud selle täita. Tallinna linnajuhid tõmbusid aga kaitseseisundisse. Pealinna võim otsis lähemast ja kaugemast minevikust näiteid erinevate poliitiliste jõudude vaieldava eetikalävega tegutsemisest reklaaminduse ja parteipropaganda vallas ning nõuab ka nende kaasuste uurimist.

Lisaks tuleb Tallinna linnavalitsuse hinnangul prokuratuuril alustada uurimist ERJ­K suhtes ja «vajadusel selle poliitilise seltskonna väljavahetamist».

Muidugi ei tea me praegu, kuidas see kõik lõpeb. Kas näiteks Edgar Savisaar peab ca 100 000 eurot teda esitlenud ja linna makstud teleklippide eest tagasi maksma või jääb kõik lõpuks püsima jokk-seisu, kus asjad lihtsalt on, nagu on.

Kuid igaüks, kel läinud sügisel silmad peas olid, pidi nägema seda massiivset propagandat, mis toimus Eesti pealinna maksumaksja rahaga tema enda valijahääle kättesaamise nimel. Mul on täiesti ükskõik, kas seda harrastab Keskerakond või siis mõni järgmine jõud, kes kunagi pealinnas võimule tõuseb – niisugune jama on tarvis otsustavalt lõpetada.

Tuleb tunnustada ERJK liikmete süsteemsust ja meelekindlust, kes tegutsevad selle nimel, et takistada rahva vara puhtakujulist vargust, mida pannakse toime selleks, et keegi saaks võimu juures püsida. Üpris selge, et komisjonile lendab kõigist ämbritest soppa kaela. Kuid see, mida nad praegu teevad, on hädavajalik. Me peame lõpuks saama teada, kas praeguste seaduste raames õnnestub varastamisele piir panna. Kui ei, siis peab mõtlema seaduste nutikamaks muutmisele.

Mul pole illusioone, et administratiivressursi muutmine erakondlikuks poliitiliseks kapitaliks õnnestuks Eestis välja juurida, aga kui seda saaks vähenemise poolegi lükata, oleks see juba suur edasiminek. Järgmiste valimisteni on jäänud vähem kui aasta ning panused poliitikas seega väga suured. Kui ERJK peab meie ühise raha ebaseadusliku poliitkampaaniatesse kantimise vastu leppimatut võitlust, siis ei söanda ükski riigikogu kandidaat ehk althõlma-võtetele mõeldagi.