Juhtkiri: plagiaat on ränk eksimus

Tänases lehes kirjeldatakse juhtumit TTÜs edukalt kaitstud doktoriväitekirjaga, mille puhul tekkis kahtlus, et suures osas on tegu loomevargusega, kuid lähemalt asja ei uuritud, kuna autor võttis töö lihtsalt tagasi. See sunnib küsima, kui tõsiselt Eesti kõrgkoolides plagiaati suhtutakse.

Plagiaati sisaldav töö ei tohiks ju korralikus ülikoolis kaitsmiseni jõudagi, rääkimata sellest, et selle alusel antakse tegijale sujuvalt doktorikraad. Pärast juhtumi avalikuks tulekut aga võib teha lihtsalt näo, et midagi pole olnud. See on muidugi asjaosalistele suhteliselt mugav lähenemine.

Eestis on see teema varemgi tõstatunud. 2013. aasta kevadel tühistas Eesti Maaülikooli komisjon juba välja antud filosoofiadoktori kraadi bioenergeetika alal. Töö tunnistati ekspertiisi alusel plagiaadiks. Võrreldes TTÜ kaasusega siin aga asja uuriti ning tehti otsus.

Üksikasjadesse minemata võib nentida, et kui teave plagiaadijuhtumite n-ö pehmest käsitlemisest peaks levima, ei mõju see tõenäoliselt hästi ühegi Eesti ülikooli rahvusvahelisele mainele. Kui kasvõi üks kaasus läbi lastakse ja uurimata jäetakse, millega siis tõendada, et teiste kaitstud tööde puhul on rakendatud kõrgemat standardit?

Euroopas võetakse plagiaadisüüdistusi päris tõsiselt. 2011. aasta algul astus kohalt tagasi Saksamaa kaitseminister Karl-Theodor zu Guttenberg. Tema doktoritöö oli käsitlenud USA ja Euroopa Liidu põhiseaduslikke arenguid. Selgus, et töö kasutas olulisi allikaid neile viitamata. Poliitik selgitas, et tegu polnud kuritahtlusega, vaid möödalaskmistega. Skandaal sai kesta vaid paar nädalat, kui minister oli sunnitud ametist lahkuma.

Pärast seda juhtumit hakkasid aktivistid kriitilise pilguga üle vaatama paljude poliitikute varasemaid töid. 2011. aasta mais astus samasuguste süüdistuste tõttu tagasi Euroopa Parlamendi asepresident Silvana Koch-Mehrin. Tema töö tunnistati plagiaadiks, kraad võeti ära, europarlamendist ta aga siiski ei lahkunud.

2012. aastal pidi plagiaadisüüdistuste tõttu ametist lahkuma Ungari president Pal Schmitt, 2013. aastal astus samal põhjusel tagasi Saksa haridusminister Annette Schavan, ehkki ta tema leidis süüdistused olevat ülekohtused.

On selge, et iga teadustööga tegeleja seisab hiiglaste õlgadel ehk kasutab rohkem või vähem ära eelkäijate saavutusi. Kuid doktoriväitekiri pole lihtsalt üks struktuurita jutt. Sellele kehtivad selged nõuded. Teaduses on korrektne viitamine vajalik juba selleks, et allikaid ja järeldusi oleks võimalik üle  kontrollida – rääkimata teiste varem tehtud töö väärtustamisest.

Kõike seda tasub tähele panna juba kasvõi selleks, et aastaid hiljem ei oleks mõnel ühiskonnas tuntuks saanud inimesel vaja tunda piinlikkust, kui vana plagiaat välja tuleb.