Üleeile oma kodus raske haiguse tagajärjel surnud Algirdas Brazauskas ei olnud tähtis poliitik sugugi üksnes Leedus – ta sümboliseeris omamoodi kõigi Balti riikide ühtseid iseseisvuspüüdlusi 1980. aastate lõpus.
Juhtkiri: leedulaste suurkuju lahkumine
28. juuni 2010, 00:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommunistina karjääri teinud, kuid Leedu patrioodina kuulsuse saavutanud poliitikuga jäävad seotuks mitmed murdelised sündmused – Leedu kommunistide lahkulöömine Nõukogude Liidu parteist ja leedulaste kiired sammud iseseisvuse poole.
Tema esialgne karjäär seda just ei näidanud – Brazauskas astus aastakümneid jõudsalt edasi kommunistliku partei ametiredelil –, kuid lõpuks nägi ta presidendina pealt Leedu riigi esimesi samme Euroopa Liidu ja NATOga ühinemisel ning oli 2004. aastal peaminister, kui kõik kolm Balti riiki ühiselt mõlema organisatsiooniga liitusid. Leedu poliitilises killustatuses on saavutus ka tema pikk ametiaeg peaministrina, tähelepanuväärne oli seegi, kuidas esialgu teisest ametiajast keeldunud president 2000. aastate alguses ometi aktiivselt päevapoliitikasse tagasi tuli.
Politoloog Andres Kasekampi hinnangul lõi just Brazauskas kirstunaela NSVLi niigi valmis sarka. 1989. aasta detsember, mil Brazauskase juhitud Leedu kommunistlik partei teatas esimese vabariikliku kommunistliku parteina lahkulöömisest Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei ehk Moskva alluvusest, oli Nõukogude Liidu kokkuvarisemise kontekstis olulise tähtsusega sündmus.
Igal juhul võlgnevad Balti naabrid toonasele leedulaste julgusele nii mõndagi. Praegu lihtsana tunduvad sammud iseseisvuse suunas polnud toona sugugi sedavõrd iseenesestmõistetavad.
Nendest, kes toonaste presidentidena suuresti nende sammude koordineerijateks olid, on pärast Brazauskase lahkumist ainsana ajale vastu pannud Läti esimene okupatsioonijärgne president Guntis Ulmanis. Kolmas Balti taasiseseisvumisaja presidentidest, Lennart Meri, lahkus 2006. aastal.
Muidugi pole harukordselt pikka aega poliitikas püsinud Brazauskas oma karjääri jooksul teeninud vaid kiidusõnu – tema lähedus kommunistidega jäi talle külge ka iseseisvas Leedu riigis. Ometi suutis ta soliidses eas ära õppida inglise keele ja käia Leedut välismaal edukalt esindamas.
Brazauskas polnud suurmees vaid Leedu iseseisvumise jaoks, vaid sõna otseses mõttes kogukas ja imposantne tegelane. Ta jäi poliitikas aktiivseks pikaks ajaks ning kuigi kommunistliku mineviku tõttu oli tal alatiseks küljes oma märk, ei lasknud suur osa leedu valijaid end sellest heidutada.