FOTO: Urmas Nemvalts

Pühapäeval on europarlamendi valimised. Kohalike või riigikogu valimistega võrreldes on Euroopa valimistel osalemise protsent olnud tagasihoidlik. Meile on miskipärast tundunud, et Euroopa asjadele pole meil olulist mõju. Tõsi, Euroopa Liit on olnud meile toetuste läbi kasulik partner ja muidugi oleme rõõmsad ka tööjõu ja kaupade vaba liikumise üle, kuid ei enamat.

Kuid võib juhtuda, et Euroopa Liidul on meid, meie ajaloolist kogemust ja meie vabadust vaja ehk sama palju kui meil Euroopa Liitu. Oma rolli pisendades ei adu Eesti alati, mida tal on olnud Euroopale pakkuda. Küsimus ei ole kaubandustehingus, küsimus on väärtustes, mille poole on Euroopa Liit püüdnud selle loomisest alates liikuda – demokraatlikes põhimõtetes, arusaamas inimesest kui vabast otsuselangetajast ning printsiibis, mis näeb inimesi võrdselt olulisena.

Võrreldes vastandusega, mida Eesti erakonnad neil valimistel näidanud on, hakkavad Euroopa Parlamendis olema jõujooned hoopis teistsugused.

Valimiste kõige suurem probleem saab olema, kas Euroopas pääsevad võimule äärmusparteid, kes võivad hakata liikuma Euroopa Liidu põhiväärtuste lammutamise poole. Paremäärmuslikud ja euroskeptilised vaated on Euroopas muutunud tugevamaks. Mõned parteidest on paremale kaldu üksnes populistlikel kaalutlustel, kuid teised on avalikult rassistlikud ja ksenofoobsed. Kui ennustused tõeks saavad, moodustavad äärmusparteid tõenäoliselt olemasolevate fraktsioonide kõrvale uue, euroskeptilise bloki. See võib tähendada, et Euroopa Liidu alusväärtused satuvad veelgi tugevama surve alla.

Mõnikord aitab pilk eemalt aru saada, kui suur on väärtus, mida Euroopa esindab ja kui oluline on seda kaitsta. Inglise kirjanik Neil Gaiman veetis viimased nädalad põgenikelaagris Süürias, Türgi külje all, sugugi mitte ülemäära kaugel Euroopa Liidu piiridest. Palju näinud ja rännanud kirjanik tunnistas eile Facebookis, et ta ei oleks kunagi osanud arvata, kui haprad võivad tegelikult olla lääne jaoks tüdimuseni harjumuspärased väärtused.

Kui keegi Euroopas, siis Eesti on see, kes mäletab ja teab, mida tähendab elada hoopis teiste, inimese vabadust eimillekski pidavate põhimõtete maailmas. Me oleme üks vähestest Euroopa Liidu riikidest, kellel on see kogemus veel elus olevate põlvkondade mälus olemas ja kes seetõttu oskab näha Euroopa ajalugu ja tulevikustsenaariume teise nurga alt kui enamik ELi riike.

Meie loomupärane tagasihoidlikkus ei lase meil ehk näha rolli, mida me oma kogemuste tõttu Euroopas kanname. Need, kes maailmas rännanud, oskavad hinnata, kui erakordne, oluline ja habras on see, mida Euroopa maailmas esindab, ja kui suur osa on selles Eesti-sugustel vaba ja totalitaarse maailma piiril asuvatel riikidel. See, et inimesel on õigus otsustada ise oma tuleviku üle, on võimalik vähestes maailma riikides. Eesti on üks neist. Pühapäeval on aeg seda võimalust kasutada.