Šokolaadi­kuningast presidendiks

Petro Porošenko Foto: A.Peegel

Rosheni magusavabriku omanikuna on Petro Porošenko juba Ukraina šokolaadkuningas, ent ta sihib veelgi kõrgemale. Porošenkost on saanud Ukraina pühapäevaste presidendivalimiste suursoosik – 21 kandidaadi seast saab just temast tõenäoliselt kriisis vaevleva riigi uus juht. Siiski pole veel kindel, et see saab juba sel nädalavahetusel rahva tahte avaldusega pitseeritud. Esimeses voorus vajalikku 50 protsendi künnist ei pruugi šokolaadikuningal õnnestuda ületada, ehkki välistatud see pole, sest küsitluste andmetel on ta toetusprotsent sellele väga lähedal.

48-aastast Porošenkot toetab ka maailmaareenil tuntuim ukrainlane, poksitšempion Vitali Klitško, keda peeti esialgu presidendivalimiste soosikuks. Klitško aga loobus presidendiambitsioonidest ja otsustas kandideerida hoopis Kiievi linnapeaks – ka tema saatus otsustatakse sel pühapäeval.

Porošenko kõrval seisab lääne poliitikute eeskujul ka tema kaasa Mariana – abielus on paar olnud 30 aastat ning neil on neli last. Šokolaadikuningas on ka avalikult pühendunud õigeusklik kristlane, kelle käes võib sageli näha palvehelmeid. Ehkki ta kuulub küll Moskva patriarhaadi alla kuuluvasse kirikusse, ei tähenda see siiski truuduse vandumist Moskvale.

Ligi 20 aastat šokolaadiimpeeriumit juhtinud Porošenko poliitiline taust on äärmiselt kirev ja ilmselt lisab kopsakas varandus ta mõjuvõimule kõvasti kaalu. Ta pole küll Ukraina rikkaim mees, Forbesi andmetel asub ta alles seitsmendal kohal, ent tema varandust hinnatakse miljardile eurole ning tema karjäär Ukraina parlamendis algas juba 1998. aastal.

2000. aastal oli tema Ukraina solidaarsuspartei üks neist, mis panid aluse nüüdseks kukutatud presidendi Viktor Janukovõtši Regioonide Parteile. Porošenko oli suisa üks selle asutamisjärgsetest esimeestest. Oranži revolutsiooni ajal võitles ta koos Julia Tõmošenkoga, olles revolutsiooni suurim rahaline toetaja.  

Ministriametit on ta pidanud nii Viktor Juštšenko kui ka Janukovõtši valitsusaegadel. 2005. aastal tegutses ta Ukraina riikliku julgeolekunõukogu 4. sekretärina, 2009. aastal oli Julia Tõmošenko valitsuses alla aasta välisministri ametikohal ning 2012. aastal jõudis kanda kaubandus ja majandusministri tiitlit. Vahepeal jõudis ta juhtida ka Ukraina panka. Ehkki parlamendis ja suisa ministri ametikohal on Porošenko olnud ka venemeelse valitsuse ajal, toetab ta kindlalt Ukraina eurointegratsiooni ning leiab, et riik peaks kuuluma nii Euroopa Liitu kui ka NATOsse. Ärimees toetas rahaliselt ka Euromaidanit ning valimiskampaania jaoks tehtud videotes võib näha teda ka Iseseisvuse väljakul barrikaadidel kõndimas.

Porošenko on üks neist, kes sai vastasseisu Venemaaga omal nahal tunda juba enne seekordse revolutsiooni algust. Möödunud suvel piiras Venemaa Rosheni toodete eksporti, väites, et maiustused, mida saab siiani vabalt osta ka Eesti poelettidelt, sisaldavad ohtlikke aineid.

Porošenko on kinnitanud, et kui ta tõepoolest presidendiks valitakse, müüb ta aususe huvides oma šokolaadimpeeriumi maha. Lisaks on ta lubanud, et tema esimene visiit ei saa olema mitte mõnda välisriiki, vaid hoopiski separatistide kantsi Donetskisse, et kohtuda sealsete inimestega. Sealjuures toetab šokolaadikuningas aga riigivõimu detsentraliseerimist ja igaühe õigust rääkida just seda keelt, mida ta rääkida tahab.

On vaid kaks teemat, milles Porošenko on lubanud kompromissid välistada – Ukraina eurointegratsioon ja riigi suveräänsus ning territoriaalne terviklikkus. Ta on lubanud võidelda nii riigi idaosa kui ka Krimmi poolsaare eest. Kindlalt läände vaataval Porošenkol on isegi tulevikuplaanid tehtud. KyievPostile kinnitas ta, et pärast presidendi ametiaega sihib ta Euroopa Parlamendi saadiku kohta.