Suvelaagrid pakuvad lastele lusti ja tööd

Suvelaager Foto: Andrus Kopliste / Järva Teataja

Kuigi kool pole veel läbi, otsivad vanemad lastele ajaveetmisvõimalusi suvelaagrites. Populaarsematesse laagritesse pandi kohad kinni juba eelmisel suvel, kirjutab Sirje Pärismaa Õpetajate Lehes.

Meie esimesed laagrilapsed on juba pensionieas ja toovad oma lapselapsi laagrisse, muheleb Tartu Merikotka jahtklubi esimees, staažikas purjetamistreener Valdeko Säre. Tänavu toimub Võrtsjärve suvelaager 52. (!) korda. Kahe nädala jooksul pakutakse lastele üle poolesaja tegevuse, spordi harrastamise kõrval saab ette võtta palju muud põnevat. Näiteks teevad laagrist osavõtjad oma suvest filmi. Ööbitakse telkides, valmistatakse ise süüa. Kes korra proovinud, tahab Võrtsjärve äärde tagasi tulla.

Ju siis lastele meeldib, arvab Säre. Mõnigi naaseb suureks saades juba kasvataja või laagriülemana. Et vanematel pole rahakott puuga seljas, on Merikotkas laagri korraldamiseks otsinud sponsoreid. Laagrit toetab Tartu linn, Tartu lastele maksab laagripäev üheksa eurot.

Tänavu suvel kulub Tartu linnavalitsusel (koos allasutustega) suvelaagrite toetamiseks üle 93 000 euro. Kokku saab tuge enam kui 2700 lapse laagrisuvi.

Tartu linnavalitsuse noorsooteenistuse peaspetsialisti Laura Kalause sõnul on toetuse saajaid laagreid kolme liiki. Vabaajalaagrites on pearaha lapse kohta kaks eurot, kohti on 1963 lapsele. Vabaajalaagrid on enamasti seotud treeningu ja huviringidega, korraldajad on spordiklubid, ­MTÜ-d. Kuid on ka üldisema programmiga ja konkreetse suunitluseta laagreid, kus tehakse ekskursioone, töötubasid.

Vähekindlustatud perede laste laagrites saab linna toel osaleda tänavu 215 last. Pearaha on 9 eurot 15 senti ja selle sees on toitlustamine. Lapsi suunavad nendesse laagritesse asutused, kes igapäevaselt selle sihtrühmaga kokku puutuvad.

Vanem võib olla osalustasust täiesti vabastatud või maksab sümboolse summa. Neis laagrites saavad oma suvele värvi lisada ka asendus- ja turvakodude lapsed.

Taskuraha teenima

Kolmas ja kõige menukam suvelaagrite liik on töömalevad, kus tänavu saab linna toel osaleda 515 last. Pearaha on kaheksa eurot.

Tänavu algas registreerimine 29. aprillil kell kolm – samal ajal Tallinna õpilasmalevaga, et rõhutada malevlaste ühtsust, kuigi vormiliselt ei olda ühes organisatsioonis. Juba enne ametliku registreerimise algust olid õpilased agarad uurima, mis töökohti pakkuda on. Pärijaiks olid ka lapsevanemad.

Kohad said ruttu täis ja praegu on varunimekirjas ootajad, juhuks kui keegi loobub. Rühmi on ametis nii linnas kui ka väljaspool Tartut. Tööd tehakse neli tundi ja pärast seda on vabaajaprogramm. Rühmad on heakorratöödel, abistatakse Rimis, puukoolis, ranna raamatukogus, noortekeskuste territooriumidel, korjatakse marju.

Linnarühmas on osalustasu 7−8 eurot vahetuse eest, linnast väljas on kallim – 30−50 eurot, sest selle sees on ka ööbimine ja söök.

«Igal aastal analüüsime suvelaagrite korraldamise kulusid, need tõusevad kogu aeg,» räägib Kalaus. «Oleme üritanud pearaha tõsta. Korraldajaile on linnalt saadav toetus väga oluline. Peame raha jagama võrdselt sooviavaldanute vahel. Aga igaüks peab ka ise vaeva nägema ja sponsoreid otsima. Näiteks saab toetust taotleda Eesti noorsootöökeskuse kaudu.»

Kalause sõnul on tore, et uusi tegijaid on juurde tulnud. Muuseumid on hakanud ära kasutama kõiki koolivaheaegu ja teevad kolmepäevaseid laagreid. Linnavalitsuse toetusele kandideerimiseks peab laager olema aga vähemalt kuus päeva pikk.

Kuid laagrite valik võiks olla veelgi mitmekesisem, et pakkuda lastele võimalikult palju ajasisustamise võimalusi. Linnalaagrid täituvad ju ruttu, ka sügis-, talve- ja kevadvaheajal. Lapsevanem tahab, et lapse aeg oleks huvitavalt sisustatud, kui ta ise tööl on.

Kalausel tuleb soovitusi anda ka neile vanematele, kes ei suuda otsustada, mida valida või kelle soovitud laager on juba täis.

«Pakume, et valitaks alternatiivne võimalus,» sõnab Kalaus.

Tallinnas sotsiaaltuusikud

Tallinna spordi- ja noorsooameti noorsootöö osakonna peaspetsialisti Tiiu Kadaku sõnul toetab Tallinn tänavu 43 laagri tegevust ja neis saab suve nautida 4000 last. Toetus lapse kohta on 2,6 eurot.

«Meil oli valida, kas toetada vähem laagreid ja suurema pearahaga või rohkem laagreid väiksema pearahaga,» räägib Kadak. Linnavalitsus otsustas viimase variandi kasuks, et laagrites saaks osaleda rohkem lapsi.

Nimistus on kunsti-, ­keele-, seiklus-, mere-, spordilaagreid. Linnavalitsus on eraldanud suve-, sügis- ja talvelaagritele kokku 76 000 eurot.

«Toetame projektlaagreid, aga ka püsilaagrid saavad toetust küsida,» märgib Kadak. Projektlaagrid kestavad vähem kui 60 päeva. Püsilaagritel peab olema HTM-i tegevusluba ja pikkus üle 60 päeva. Populaarsete püsilaagrite sekka kuulub näiteks KutiMuti laager, kus saab tegelda draamaõpetuse, fotograafia, muusika, lugemise, aga ka eri spordialadega. Alates 15. eluaastast on võimalik osaleda KutiMuti laagri juures tegutsevas Laulasmaa õpilasmaleva rühmas. Malevlased hoiavad korras laagri territooriumi ja on abiks köögis ning müüvad supelrandades jäätist.

Populaarsed on ka venekeelsed laagrid, nagu Kotka noortelaager.

Vähekindlustatud pered saavad taotleda tasuta sotsiaaltuusikuid püsilaagritesse. Nende tuusiku eest maksavad riik ja kohalik omavalitsus.

Tallinnas tuleb igal aastal mõni laager juurde, aga on ka loobujaid. Merelaager Paldiski lähedal on juba kaua tegutsenud. Ehkki Tallinn on merelinn, on see ainuke laager, mis pakub merega seotud tegevust. Vägisi kedagi merele ei aeta, aga pärast laagrit on kõik vaimustuses olnud.

Kadaku sõnul teeb linnavalitsus laagrite üle tõsist järelevalvet, enam kui kolmveerandit toetuse saajatest kontrollitakse. Nõuded on ranged, niisama toetust ei jagata.

«Kvaliteet on ikka kõvasti tõusnud,» ütleb Kadak. «Kõik püüavad võimalikult huvitavat programmi pakkuda. Ja laagrite korraldajad on ausad. Kui osa lapsi jääb tulemata, maksavad nad toetusraha tagasi ja seda saab kasutada sügislaagrite korraldamisel.»

Paljud laagrid ongi praeguseks juba täis, eriti just püsilaagrid. Vaid suve teise poolde on veel kohtasid. Mõni paneb juba laagri lõppedes uueks aastaks koha kinni.

Suvepealinn merelainel

Pärnu linna poolt suvelaagrite toetamiseks  ellu kutsutud noorsooprojektide konkursile esitati sel kevadel 47 taotlust, linna toetuse sai 35 projekti kogusummas 6580 eurot.

«Komisjon on oma ettepanekutes arvestanud osasaajate arvu ja laagri kestust,» räägib Pärnu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna huvi- ja alushariduse peaspetsialist Kadri Rebane. Toetuse saajate hulgas on palju liikumist, tervist ja sportlikke eluviise toetavaid laagreid, samuti muusika-, tantsu-, tehnika-, merenduse ja teadusteemalisi.

Sihtgrupiks on enamasti oma linna ja maakonna noored, kuid on ka mõned üleriigilise või rahvusvahelise mõõtmega projektid. Enamikku laagreid iseloomustab aastatepikkune traditsioon ja kogemus, õpetajateks on kohalikud tuntud tegijad. Valdavalt kestavad laagrid paarist päevast nädalani. Jätkuvalt on populaarsed linnalaagri tüüpi ettevõtmised, kus lastele pakutakse mitmekülgset tegevust meisterdamisest ja muusikast õuemängudeni.

«Paljudel laagritel on siiski kindel teema, mis võimaldab konkreetse alaga süvitsi minna, lihvida oskusi valitud huvialal,» ütleb Rebane. «Sellised laagrid on tore võimalus ka ala tutvustada; kui hakkab meeldima, saab sügisel juba tõsisemalt tegelema hakata.»

Põnevamatest ettevõtmistest nimetab Rebane Pärnule iseloomulikult mereteemalisi laagreid. Pärnu muuseum korraldab merendusteemalise linnalaagri, kus lapsed saavad teadmisi purjelaevanduse ajaloost, algteadmisi navigatsioonist ja mereohutusest ning purjetamise algõpetust. Külastatakse Heinaste merekooli muuseumi, iga päev on ekskursioonid merendusega seotud paikadesse Pärnus.

Teise toreda merega seotud ettevõtmise korraldab MTÜ Eesti Ajalooliste Laevade Selts.

«Lastekaitsepäeval, 1. juunil  viivad Jenny Kruse, Linda ja Pärnu jahtklubi alused lapsi koos vanematega  tasuta merereisidele, ka kaldal jagub lastele põnevat mereteemalist tegevust,» lausub Rebane.

Suvekoolilaagrid Narvas

Erinevalt teistest linnadest on Narvas ka koolid oma laste suve sisustamas. 6.−20. juunini on linna seitsmes koolis (Kesklinna gümnaasium, Kreenholmi gümnaasium, 6. kool, Paju kool, Soldino gümnaasium, humanitaargümnaasium, Pähklimäe gümnaasium) ning laste loomemajas ja noorte meremeeste klubis suvekoolilaagrid. Seal pakutakse lastele õpetliku iseloomuga sportimis-kultuurilise vaba aja veetmise võimalust koos Narva keskraamatukogu, kino, muuseumidega, tehakse sõite mere äärde. Soldino gümnaasium korraldab 1.−3. klassi õpilastele suvekoolilaagri ka augustis.

«Käesoleval aastal osaleb Narva linna rahatoel suvekoolilaagrites kokku 749 last, mis on eelmise aastaga võrreldes 155 võrra rohkem,» teatab Narva  linnavalitsuse kultuuriosakonna peaspetsialist Anastassia Yakovleva.

Narva linna sotsiaalabiametis arvel olevatele vähekindlustatud peredest lastele toimub kahe vahetusega laager Kotka lastelaagris. Selles osaleb linna toetusel 40 last, laager on nendele tasuta.

Lisaks sisustatakse puhkebaasides linna osalisel toel tervislike erivajadustega laste ning nende vanemate suvepuhkus.

Narva noortekeskus korraldab ka töökasvatusliku iseloomuga laagreid – õpilasmalevaid.

«Töömalevates saadakse esimene töökogemus, esimene palk, kvalifikatsioon, osaletakse tööseadusandluse teemalistes loengutes, spordipäevadel, käiakse ekskursioonidel ja teistel huvitavatel õpetlikel üritustel,» lausub Yakovleva. «Noortekeskus tegeleb töökasvatusega 2003. aastast. Sel aastal saab õpilasmalevates kahes vahetuses osaleda 70 noort vanuses 13–16 ning seitse malevajuhti. Peamine tegevusvaldkond on linna heakorrastus, sealhulgas koolide ja lasteaedade territooriumid.»

Õpilasmalevaid rahastab Narva linn ja Eesti noorsootöö keskus.

Narva noortekeskus korraldab koostöös Peterburi Kirovi rajooniga ka seitsme Narva noortest koosneva maleva osalemist rahvusvahelises vabatahtlike laagris Peterburis. Laagris saavad noored teha tööd ning osaleda meelelahutusprogrammis.

Narva linn on juba kolmandat korda saanud lastekaitse liidult kutse osaleda projektlaagris «Koos on tore õppida». Lastele täiesti tasuta keelelaager toimub Remniku õppe- ja puhkekeskuses. Lastekaitse liidu koostööpartner on Narva linn.

«Laagrisse registreerimine algabki linna koolide kaudu. Pakutud on kuni 60 kohta 7−19-aastastele lastele, kes on kolmandate riikide kodanikud või määratlemata kodakondsusega,» räägib Yakovleva. «Keelelaagri eesmärk on eelkõige eesti keele omandamine ja kogu tegevus teenib keeleõppe eesmärki. Kindlasti leiavad noored uusi sõpru üle Eesti.»