Peep Peterson ja Ago Tuuling: ühtse tööpoliitikata on Euroopa rikkis

Peep Peterson Foto: Anna Aurelia Minev / Sakala

Ametiühingud on olnud alati Euroopa ühinemise pooldajad, hetkel on aga pea kohale kogunenud pilved, mis on ohuks edasisele edasiliikumisele, kirjutavad ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ja TALO juht Ago Tuuling.

Kaupade ja investeeringute vaba liikumise kõrval on ka tööjõu vaba liikumine Euroopa majanduse tähtsaks koostisosaks. Kui kauba- ja inveteeringute turg on on ühiste reeglitega harmoniseeritud, siis tööturg on eriline – turg on ühine, aga reeglid on kohalikud.

Tulemuseks on tasakaalustamatus. Uue Euroopa töötajad on kaotamas lootust, et euroopalikud töötingimused kunagi nende kodumaale jõuavad ja nii on nad läinud neid ise lääne poole otsima. Vana Euroopa töötajad aga näevad, et uute töötajate puhul hiilivad tööandjad kõrval kohalikest palgatingimustest, mistõttu see mõjutab kõigi sissetulekuid halvemuse poole.

Pinged on ilmsed. Viimase kümne aasta jooksul oleme näinud korduvalt, kuidas just tööturult tõusvad mullistused lahenevad vastuhäälteks Euroopa lepingutele ja toidavad paremradikalismi isegi rahulikes Põhjamaades. Kuuleme ka oma kolleegidelt järjest sagedamini mõtteid majanduspiiride taastamisest ja isegi piirangutest tööjõu liikumisele.

Niisiis oleme täiesti veendunud, et me ei saa Euroopaga edasi minna, kui massiivsed problemid on lahendamata.

Ühtne tööõigus

Ametiühingud ei pea õigeks oodata lahendusi kõrvaltvaatajatena, vaid soovivad väljendada oma tahet koos teiste kolmanda sektori esindajatega, olla  partneriks poliitikutele ja riiklikele institutsioonidele.

Euroopa tee on ühtne majandusruum. Sellet tulenevalt soovime koostööd Euroopa alusväärtusi kinnistava ja arendava õigusruumi kujundamisel, eelkõige tööturu regulatsioonide ja töötajate võrdsest kohtlemise osas. Inimesed vajavad kindlust, et kodumaal on vähemalt sama hea leiba teenida kui võõrsil ning võõrsilgi saab tunda end täieõigusliku Euroopa Liidu kodanikuna. Tööturumured peavad olema teravamalt Euroopa Liidu juhtimise all. Soovitame taasalustada Euroopa töökoodeksi kirjutamist.

Kogemus näitab, et paremaid majanduslikke tulemusi, usalduslikumat töökeskkonda on saavutatud läbi kollektiivsete töösuhete ja see peab olema Euroopa ühtse tööõiguse nurgakivi. Mitte ilmaaegu ei räägi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO konventsioonid ja soovitus sisult lihtsat tõde – tööturu osapooled, usaldage üksteist, otsige edasiliikumiseks ühisnimetajaid ja tulemuseks on uuestiloodud väärtus. Õiglane töötasu motiveerib paremale tööle, parem töö tagab motiveeriva sissetuleku.

Kui meie saadikud mõtlevad meiega samas suunas, siis realiseerub ka loosung «talendid koju». Enamgi – paljud kuldsed käed ja parimad ajud ei olegi siis sunnitud kodust lahkuma.

Tööturu teemad pole meie Euroopa Parlamenti pürgijatele võõrad: sotsid, keskerakond ja rohelised on sellest rääkinud üsna sarnases võtmes. Liberaalid Reformierakonnast seevastu laseksid vabal turul edasi toimuda viisil, nagu see seni on olnud.

Rohkem demokraatiat

Kuigi läbipaistvat valitsemist nimetatakse euroopalikuks, pole Euroopa Liit ise sugugi alati läbipaistev. Näeme komisjoni askeldamas ja parlamenti toimetamas, kuid hädasti oleks vaja tõsta ka nõukogu otsustusmehhanismid avalikkuse valvsa pilgu alla. Kui selleks ja varemräägituks  on vaja Euroopa Liit muuta föderaalseks, siis seda me ka pooldame. Ilma tugeva Euroopata pole võimalik viia ellu ühtset maksu- ja majanduspoliitikat, tagada õiglast ja tõhusat tööturgu, ega lahendada paljusid muid olulisi küsimusi.

Selleks, et Euroopal seisaksid meeles inimlikud põhiväärtused, toetavad ka Eesti ametiühingud Lääne kolleegide algatust lisada Euroopa aluslepingutele spetsiaalne sotsiaalprotokoll. See peab ütlema ja meelde tuletama, et  Euroopa ei ole ainult äriks, Euroopa on ka töötamiseks, elamiseks ja ühiseks õnneks.

Kui otsuste läbipaistvuse vajadus sisaldub väga paljude meie erakondade ja kandidaatide (IRL, rohelised, sotsid, Tarand, Meikar) programmides, siis sotsiaalsete aluspõhimõtete lisamist Euroopa Liidu aluslepingutele on selgemalt väljendanud pigem teiste riikide parteid – näiteks sotsiaaldemokraadid Rootsis, kellel on selle kohta ka ametiühingutega ühemõtteline leping.

Kaasamine, avatud dialoog, teiste arvamuste kuulamine ja parimate ettepanekutega arvestamine loob tausta, kuidas valituks osutunud saavad parimal viisil meie ühiseid eesmärke ellu viia. Teistega arvestamine ei ole oma poliitilise näo minetamine. Tegelikult on solidaarsusprintsiip täiesti erakondade ülene tahtmine, mida sooviksid väikese Eesti riigi kestmise huvides kõik osapooled. Meie edu sõltub ju üheselt inimeste heast käekäigust. Võti on majanduslike ja sotsiaalsete lõhede ületamises, kõigi elanikkonna gruppide kasvavas heaolus.