Demokraatia fundamentaalseks põhimõtteks on usk inimeste võimesse vastu võtta iseseisvaid otsuseid oma tuleviku osas. Pühapäeval lähevad Ukraina kodanikud valimisjaoskondadesse uut presidenti valima ühel kõige olulisematest valimistest oma riigi ajaloos. Igal valijal Ukrainas peab olema võimalik öelda sõna sekka, missugust tulevikku ta tahab oma riigile näha.
On julgustav, et pea kõikides valimispiirkondades, välja arvatud Krimmis, ennustatakse üle 90-protsendilist valimisaktiivsust ning vaba ligipääsu valimisjaoskondadesse enamikus Ukraina 25 regioonist. Samuti on hea uudis, et Ukraina parlament on loomas spetsiaalseid tingimusi hääletamiseks ka Krimmi elanikele.
Pärast kuude kaupa ilmunud uudispealkirju ebastabiilsusest, mida kannustab sageli Vene propaganda, on lihtne ära unustada, et lõviosa riigist on jäänud sellest puutumata. Kui minna peaaegu mistahes linna suures Ukrainas – nimelt on see riik poole suurem kui Ühendkuningriik –, on näha, et ukrainlased lähevad oma eluga edasi. Võttes arvesse erapooletu OSCE/ODIHRi valimiste vaatlusmissiooni positiivset hinnangut, on eelolevad valimised mistahes standardi kohaselt usaldusväärsed valimised, kus on esindatud lai spekter kandidaate, kes avaldavad sõltumatu meedia vahendusel erinevaid nägemusi, mis peegeldavad Ukraina rahva tahet.
Need valimised on vastus sellele presidendile, kes hülgas oma ametiposti, olles eelnevalt aastaid juhtinud korrumpeerunud ja äraostetavat režiimi. Ukraina legitiimselt valitud parlament reageeris kujunenud olukorras korrektselt, kutsudes ellu uued valimised ja määrates ametisse need, kes riiki seni juhiksid. Selleks üleminekuajaks küsisid nad rahvusvahelise üldsuse enamuselt toetust ja seda neile ka anti. Vene Föderatsioon on seda aga kasutanud oma huvides ning annekteerinud Krimmi ja põhjustanud rahutusi ka mujal Ukraina lõuna- ja idapiirkondades.
Vägivaldsed separatistid ei esinda Donetski ja Luganski inimesi või Ida-Ukrainat, rääkimata Ukraina riigist tervikuna. Hiljutine küsitlus näitas, et 70 protsenti Ukraina idapiirkonna elanikest soovis Ukraina koosseisu jäämist. Kuid siiski, need niinimetatud Venemaa-meelsed separatistid – keda juhivad inimesed, kes nende väljaõppe, varustuse ja käitumise järgi otsustades ei jäta just ruumi kõhklusteks, et nad kuuluvad Vene eriüksuslaste hulka – püüavad meelega Ukrainat destabiliseerida.
Mõnel pool on nad läbi viinud naeruväärseid referendumeid hüpiknukulike juhtide ja farsilaadsete valitsustega. Probleem on aga selles, et see pole nali: nad on tapnud, röövinud ja peksnud inimesi, kes neis väikestes läänides on nende vastu välja astunud. Nad on ignoreerinud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNCHR) ja rahvusvahelise üldsuse hukkamõistu ja on hirmutanud ning röövinud ajakirjanikke, valitud ametnikke ja valimiste läbiviijaid. Nimetatud kõrilõikajad on muutunud kuritegelikuks, röövides panku, hõivates relvi ja käitudes nagu organiseeritud maffia.
Ukrainas tuntakse õigustatud muret selle üle, kuidas tagada, et kogu riik saaks oma hääle anda, ning et riigi põhiseadus võiks tulevikus tõhusalt tasakaalustada kohaliku ja regionaalse võimu ning riikliku esindatuse ja võimu. On oluline, et esindatud oleks ka need, kes elavad Ida- ja Lõuna-Ukrainas ja kes on mures selle pärast, mis suuna nende riik võtab, ning et nende häält kuuldakse.
Aga Ukraina valitsus ja parlament on andnud oma vastuse: me oleme näinud märkimisväärsel määral jõustunud seadusemuudatusi tagamaks, et kogu riik on esindatud. Me oleme juba näinud ka rahvusliku dialoogi sündi, mis kaasab kogu riiki, sealhulgas ka märkimisväärsel hulgal Lõuna- ja Ida-Ukraina inimesi. Ukraina püüab tõepoolest leida lahendust enda ees seisvatele väljakutsetele ning rahvusvaheline üldsus peab andma talle aega seda teha.
Ukraina on suveräänne, tugev ja ühtne riik. Kui Ukraina rahvas pühapäeval valib, siis olenemata sellest, kelle eest nad oma hääle annavad, valivad nad Ukraina eest.
Selle kuu alguses kirjeldas president Putin valimisi kui «sammu õiges suunas». Stabiilne, jõukas Ukraina, kus valitseb rahu, on kõigi huvides kogu piirkonnas. Need valimised on sel teel tähtis samm. Ukrainlastel on õigus otsustada ise enda tuleviku üle.
David Lidington on Briti Euroopa asjade minister
