Juhtkiri: minge õue liikuma!

Maijooks tõi seekord Tallinna lauluväljakule rekordilise arvu liikumist harrastavaid naisi – peaaegu 15 000. Rahvaspordivõistluste rohkus ja populaarsus on kahtlemata rõõmustavad. Loomulikult ei keela keegi igapäevast liikumist omal jalal või mistahes spordi harrastamist omal käel. Paljude jaoks on aga võistlused alates Tartu maratoni(de)st kuni valdade jaanipäevaste sangpommitõstmisteni välja need teetähised, mis aitavad harjutades motivatsiooni hoida.

Kergliiklusteed ja parkidesse tehtud spordirajad ning -väljakud on osa rahvatervise taristust. Need tasuta kasutamiseks avatud rajad on just see, millega avalik võim ja sponsorid saavad kõige demokraatlikumalt liikumisharrastust toetada. Palju paremini ja kõiki kaasavamalt kui ehitades kalleid rajatisi mõne konkreetse spordiala tarbeks. Need avalikud rajad pole Eestis valdavalt veel sugugi üle koormatud. Viisakaid inimesi mahub neile kindlasti palju rohkem kui praegu. Minge õue liikuma!

Postimehes oli eelmine nädal tervisenädal puu- ja juurviljade krõmpsutamise ja  koomikaelementidega liikumisvõistlustega. Kui selle väljakuulutamine pani esialgu õlgu kehitama, siis reedeks öeldi valdavalt ikka, et päris tore oli. Efekt on kindlasti suurem kui näiteks asutuse korraldatud korvpalliaegadel, millest võtavad lõpuks osa ikka need, kes niigi saalis palli põrgatada armastavad. Kallimatest ja haruldasematest harrastustest rääkimata.

Selleks et minna liikuma, on vaja eelkõige tahtmist ja püsivust kujundada liikumine endale igapäevase elu loomulikuks osaks. Siinkohal on massiüritustel kindlasti oma innustav roll tingimusel, et need on pärast mõistlikku harjutamist tõepoolest kõigile osaleda tahtjatele jõukohased.

Viimases inimarengu aruandes võtab professor Raul-Allan Kiivet rahvatervise trendid lihtsustatult kokku nii: «Vanemaealine osa Eesti rahvastikust elab kauem, keskealine elab tervislikumalt, kuid noorte seas väheneb tervist kaitsvate tegurite mõju.» Samas toodud graafikud näitavad ilmekalt, kuidas 2002–2010 vähenes järsult 13-aastaste Eesti tüdrukute ja poiste igapäevane füüsiline aktiivsus ja kasvas ülekaaluliste protsent.

Võib pikalt rääkida sellest, kuidas elektroonilised vidinad sisustavad nüüdsete laste ja noorte aega, aga varasemad põlvkonnad tagusid õues vutti või võrkpalli. Kindlasti on põhjust heita ette, et laste huvitegevust toetatakse liiga vähe jne. Samas, nagu öeldud, liikumisrajad on kõigile avatud ning lapsevanemate, aga miks mitte ka vanavanemate asi on harjutada ja innustada oma järeltulijaid keha eest hoolt kandma. Näiteks loomapopulatsioonide uurijad mõõdavadki ühe edukuse tunnusena seda, kui rohke ja tugev on kolmas põlvkond – inimeste puhul niisiis lapselapsed. Nii et vanaisad ja vanaemad võivad kommikarbi asemel kinkida hoopis spordivarustust.