Inglise troonipärija Henry Charles Albert Davidi ehk rahvasuus rohkem tuntud kui prints Harry käepigistus on kindel ning ta sinised silmad heidavad tervitajale sooja pilgu. Ta kiidab Eesti kaunist loodust ja tänab sõdureid, kellega koos ta Afganistanis maailmarahu kaitses.
Afganistanis ütles Harry, et on sõjaväes sõjaväelane, mitte prints, sest teda ei kohelda seal kuidagi eriliselt. «Kui ma olen sõjaväes, olen üks meestest ja mind ei kohelda teistmoodi,» on ta öelnud.
Tema naeratus ja soe, vahetu olek lubavad noores Walesi printsis aimata kõige enam ta ema, südamete printsessi Dianat. Vaid vähesed ülesvõtted näitasid ju printsessi monarhia kammitsetuses, enim on ta inimeste meeltesse sööbinud põgenikelaagris, kätel pisike raskelt haige laps, küll heategevusüritusel seismas väetite ja vaevatute eest.
Ta lõhkus seni rahvast kaugel püsinud Briti monarhia kõrkusemüüri ning lillesülemid, mida tuuakse tänaseni õnnetuses elu kaotanud printsessi hauale, tõestavad: ta hoolivat, head südant ei unustata.
Kapteni auastmes Harry töökohustuste hulka kuulub armeega seotud ürituste korraldamine. Samuti soovib prints anda oma panuse, et Londoni olümpiastaadionil toimuksid spordivõistlused vigastada saanud sõjaveteranidele.
Printsi kohta kõneldakse, et ta motoks olla «Work hard, play hard» («tööta palju, pidutse palju»), ja aeg-ajalt armastavad meelelahutusväljaanded avaldada fotosid poolpaljast peoprintsist ja lahata tema kokku-lahku käimisi mõne pikajuukselise blondiiniga, kuid vaevalt leidub kedagi, kes tunneks kedagi, kes oma elus ühtki nooruspõlvevimkat poleks visanud.
Afganistanis töötas ta helikopteri piloodina. Camp Bastionis, kus lehvis ka Eesti lipp. Seal oli ta sama haavatav nagu iga teine, kes seda tööd teeb. Eesti sõdureid tunnustas Harry aga kui maailma parimaid. Meie, eestlased, oleme teadagi üks umbusklik rahvakild ja niisama ludrisid, loodreid ja kehkadiveisid me ei armasta.
Nii et kui Eesti sõjamees koos Inglise printsiga sõjaväljal on otsustanud seista, peab too olema ikke üks igatepidi tunnustust veart mies.
