Neeme Raud: suur nafta vs väikesed inimesed

Neeme Raud Foto: Pm

Skandaalide keerisesse sattunud firmad vajavad hästi läbikomponeeritud maineparandusstrateegiat, kuid Mehhiko lahe naftaga määritud British Petroleumi (BP) juhid paistavad astuvat üha uusi valesamme.

Avalikkussuhete konsultantide leegion, kes täna 61-päevaseks saava naftalekke ajal BP-le nõu jagab, soovitab selle juhtidele ilmselt ühest suust, et mida vähem vastuolulisi kommentaare nad poetavad, seda parem. Ning et praegu pole ka õige aeg katsuda firmat iga hinna eest kaitsta, sest Ameerika avalikkus soovib USA ajaloo suurima keskkonna- ja üha enam ka sotsiaalse katastroofi põhjustanud naftahiidu nahutada – et nii muu hulgas ka toimuvast tõusvat stressi maandada (keegi peab ju peksupoiss olema!), ning firma juhid peavad piitsahoobid, nii poliitikutelt kui rahvalt, võimalikult vaikselt ära kannatama.

Just seda püüdis teha neljapäeval Washingtonis Kapitooliumimäel maratonistungil üsna stoiliselt Kongressi liikmete «puremist» (Financial Timesi esilehe pealkiri) talunud BP juht Tony Hayward, USA kommentaatorite sõnul praegu ilmselt Ameerikas vihatuim avaliku elu tegelane. 53-aastane inglane katsus esialgu toimunu eest küll vabandada, ja veel kord vabandada, ja siis veel, kuid hilisel pärastlõunal oli näha, et ka tema pole raudmees. «Ta vastused muutusid lühemaks ja ta veetis pikemaid perioode vaid oma käsi põrnitsedes,» kirjutas New York Times.

Avalikkussuhete vaatevinklist tuleb ärijuhti tunnustada. Kohati selgelt verd ihkavatele valijatele poliitilist teatrit teinud kongresmenid soovitasid ühtaegu häbeneda, tagasi astuda, olla kompetentsem jne. Hayward ei lasknud lendu ühtegi kommentaari, mis hiljem võinuks talle õudusunenäoks kujuneda. (Nagu üks varem poetatud mõttekatke, et ta tahaks tagasi koju oma elu juurde pöörduda. Mehhiko lahe ääres ilmusid seepeale müügile T-särgid naftast nõretavate pelikanidega, kes samuti õhkasid, et sooviks oma endist elu tagasi.)

Küllap muutis Haywardi valvsamaks ka BP juhatuse esimehe, rootslase Carl-Henric Svanbergi ekslik sõnadevalik kolmapäeval Valge Maja ees antud pressikonverentsil. Sellest peaks saama õpikunäide kõigile inglise keelt mitte emakeelena rääkivatele poliitikutele ja ärimeestele, kes püüavad põhjapanevaid avaldusi teha!

Rootslane soovis rõhutada, et BP tunneb muret kõigi naftareostuse tõttu kannatavate reakodanike pärast. Ja ta ütles: «And we care about the small people. I hear comments sometimes that large oil companies are greedy companies or don’t care. But that is not the case in BP. We care about the small people.» (Ja me hoolime ka väikestest inimestest. Kuulen vahel kommentaare, et suured naftafirmad on ahned või ei hooli. BP puhul see nii ei ole. Me hoolime väikestest inimestest.)

Pressikonverentsi vaadates oli mul laulva skandinaavia aktsendiga inglise keelt kõnelevast mehest tegelikult kahju, sest sain aru, mida ta öelda soovis, ja nägin, et ta ise ei mõistnud, kuidas see kõik välja tuli – rikka suurärimehe üleoleva hoiakuna nende väikeste, vaeste inimputukate suhtes, kes tema sammude tõttu kannatavad. Valulised reaktsioonid Mehhiko lahe äärest – et meil siin ei ole vähetähtsaid väikesi inimesi, vaid on inimesed – olid hetkelised. Mõni tundi hiljem esitas Svanberg isikliku vabanduse.

Sellele vaatamata pidi ta kogu järgneva õhtu kannatama kümnete telesaatejuhtide kriitikat ning rahva mälust BP juhi juttu «väikestest inimestest» päris kustutada ei saa, see jääb järjekordseks plekiks firma mainele. Nagu ka veel poolteist nädalat tagasi kõlanud BP esindaja kommentaar, et Mehhiko lahte lastavad kemikaalid ei hoia naftat veel all. Kuna faktid ja teadlaste hinnangud on risti vastupidised, tundus taas, et firma püüab meelega hämada, nagu ta on teinud alates reostuse algusest, kõneldes esmalt näiteks vaid iga päev merre voolavast tuhandest naftabarrelist. Nüüd hinnatakse päevase reostuse kogust kuni 60 000 barrelile.
Äriskandaalid, eriti seesuguse mastaabiga katastroofid, kujutavad löögi alla sattunud firmadele delikaatset tantsu nööril, kus igal valesammul ning komistusel on kõrge hind.