Tunne Kelam.

FOTO: PP

Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas europarlamenti kandideeriva Tunne Kelami sõnul peab Euroopa Liidu ühine kaitse- ja julgeolekupoliitika olema senisest tõhusam ning pelgalt majanduslik heaolu ei taga automaatselt paremat julgeolekut.

Reformierakonna loosung justkui tagaks suurem majanduslik heaolu meile kuidagi automaatselt ka parema julgeoleku, on eluvõõras. Nii nagu põllumees teab, et hea suveilm üksi head saaki ei anna – vaja on kõigepealt ikka vili maha külvata ja seda korralikult väetada –, ei anna ka suurem SKP kuidagi automaatselt meile kaitset välisohtude eest.

Olen kursis Reformierakonna programmiga, mis pakub erinevaid lahendusi julgeolekuküsimustes. Samas reformierakondlaste väljaütlemised räägivad hoopis teist keelt. Endine ajakirjanik Anvar Samost on liikuma lükanud mõtte luua üle-Euroopaline telekanal Golos Jevropõ. Reformierakond seda ei toeta ning esikandidaat Andrus Ansip ütles, et majanduslik heaolu aitab meie julgeolekule kaasa rohkem, kui mõne telekanali loomine.

IRL käis hiljuti välja ettepaneku tõsta Eesti pingestunud rahvusvahelises olukorras Eesti kaitsekulusid. Alles loetud nädalad tagasi koalitsiooniläbirääkimisi pidanud Reformierakond ja sotsid raporteerisid toona aga läbirääkimistelaua tagant, et kaitsekulud oli üks kõige lihtsamaid kokkuleppeid ning need jäeti rahumeeli 2% peale, kuigi Krimm oli selleks ajaks juba mõnda aega okupeeritud, kahjuks üsna kindlalt. Rääkimata sellest, et veel mõned aastad tagasi testiti eestimaalaste närve jutuga palgaarmeele üleminekust.

Kui midagi on kindlat, siis see, et suurema julgeoleku tagab meile senisest tõhusam Euroopa Liidu ühine kaitse- ja julgeolekupoliitika, mis tähendab ka liikmesriikide koostöö tihenemist antud valdkonnas ning enamate kohustuste võtmist ühistegevuses. EL-s peab tekkima võimekus juhtida ja korraldada ühiseid operatsioone, jättes NATO-le võimaluse keskenduda kollektiivkaitse ülesannetele. Ühiselt tuleb arendada ka EL küberkaitsevõimekust. Ja loomulikult tuleb erinevates kaitsevõrgustikes tagada juba kehtivatest kokkulepetest kinnipidamine – 2% SKPst peab kehtima kõigi NATO liikmete jaoks.

Suurema julgeoleku tagamiseks tuleb eelkõige viia ellu kindlat ja läbimõeldud kaitse- ja julgeolekupoliitikat nii Eestis kui Euroopas tervikuna. Must-valges reaalsuses saaks ehk öelda, et üks asjaolu tingib automaatselt teise, aga tänases multipolaarses maailmas sellest ei piisa. Ainuüksi suurema ostukorviga vaenlast ei peleta. Täiesti kindlalt.