Marten Kokk.

FOTO: Riigikantselei

Eesti suursaadik Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsoooni OECD juures Marten Kokk kirjutab, et kuigi Eesti majandus statistikaameti andmetel tänavu esimeses kvartalis langes, ei lähe OECD hinnangul Eesti majandusel halvasti.

Eelmisel nädalal toimunud OECD ministrite kohtumise tähtsaks osaks oli ka OECD majandusprognoosi avaldamine. Eestis see harilikult suurt tähelepanu ei pälvi, kuid on laiemalt maailma majanduse trende jälgivatele inimestele kahtlemata oluline sündmus.

OECD hinnangul ei lähe Eesti majandusel halvasti - sellel aastal peaks SKP kokkuvõttes suurenema 1.2 % ning kiirenema järgmisel aastal 3.1 %-ni. Eesti majanduskasvu veab tarbimine, mida toetab keskmise palga kiire kasv ning tööpuuduse vähenemine. Eestis toetab alates 2014. aastast majanduskasvu ettevõtete investeeringute taastumine ning väliskeskkonna üldine paranemine. OECD prognoosi järgi jätkub ka tööturu soodne areng, kuid tööhõive edasist suurenemist hakkab tõenäoliselt takistama see, et töötajate kvalifikatsioonid ei vasta pakutavatele töökohtadele ning noorte töötajate lahkumine välismaale.

Majanduskasvu pidurdab ka ekspordi nõrgenemine Soome ja Venemaale, mis on seotud nende riikide aeglase kasvuga (Soome kasvab OECD hinnangul sel aastal 0.2 % ja Venemaa 0.5%). Meie teistel olulistel kaubanduspartneritel läheb paremini – Rootsi kasvab 2014. aastal näiteks 2.8 % ja Saksamaa 1.9%.

OECD majandusprognoos on Eesti osas ettevaatlik seoses sündmustega Venemaal ja Ukrainas.  

Eesti inflatsioon püsib 2014. aastal madalal, euroala keskmisega samal tasemel - 0,7% ning kiireneb tugevneva majanduskasvu toel 2015. aastal 1,7 protsendini, jäädes siiski madalamaks OECD keskmisest inflatsiooniprognoosist (1,9%).

Teistest OECD riikidest eristub Eesti endiselt selgelt madala riigivõla koormuse poolest.  

Tööpuudus võib OECD hinnangul tänavu seoses ebakindla väliskeskkonnaga veidi tõusta, kuid langeb 2015. aastal 8,5 protsendini, mis on oluliselt parem euroala keskmiseks prognoositud 11,4 protsendist 2015. aastal. OECD hinnangul on vaja tugevdada aktiivseid tööturumeetmeid ja elukestvat õpet soodustavaid poliitikaid ning tegeleda madalapalgaliste maksukoormuse vähendamisega.

Kuidas võib minna Venemaal

Venemaa majanduskasvuks prognoosib OECD sel aastal 0.5 % ja järgmisel aastal 1.8%.  See on märkimisväärselt vähem kui veel novembris prognoositud 2.3% kasv 2014. aastal.  2014. aasta I kvartalis oli esialgsel hinnangul Venemaal majanduslangus 0.5%.

Venemaa majandust mõjutavad negatiivselt sündmused Ukrainas - rubla on oma väärtusest aastaga kaotanud 10 %. Rubla nõrgenemine toob kaasa mitmeid probleeme - väheneb sisetarbimine ning laenamine muutub kallimaks. Venemaa eelarve tulupoolt toetavad praegu eeldatust kõrgemad naftahinnad.

Absoluutselt peamine risk Vene majandusele lähiajal on kapitali väljavool ja investeeringute vähenemine. Kapitali väljavool Venemaalt esimese kolme kuuga ületab tõenäoliselt 60 miljardit dollarit, mis on samas suurusjärgus kui eelmisel aastal kokku. Kui suur see täpselt on olnud, ei osata hetkel öelda  - leidub ka hinnanguid, et see number on veel oluliselt st kordi suurem. Maailmamajanduse aeglustumine tervikuna tooks kaasa ka madalamad nafta ja gaasi hinnad, mis on samuti Venemaa jaoks oluline risk.

Kuidas läheb ülejäänud maailmal – üldiselt majanduskeskkond paraneb

OECD liikmesriikides tervikuna saab majanduskasv keskmiselt olema sel aastal 2.2% ja järgmisel aastal peaks see kiirenema 2.8%ni. Kogu maailmamajandus kasvab 2014. aastal 3.4% ning järgmisel aastal 2.8 %.

Arenenud riikides taastub majandus kõige kiiremini USA-s, kus selle aasta kasvuprognoos on 2.8% ja järgmise aasta oma 3.5%. Euroala kasvab 2014. aastal 1.2 % ja 2015. aastal 1.7%.  

Jaapanis hakkavad sel aastal kasvu pidurdama kaua oodatud kokkuhoiu meetmed ning kasv peaks jääma 1.2% juurde nii sel kui järgmisel aastal.

BRIICS ( Brasiilia, India, Indoneesia, Venemaa ja LAV) peaksid kokku kasvama sel aastal 5.3% ja järgmisel aastal peaks SKP kasv ulatuma 5.7%ni. Hiina kasv on endiselt kiireim ja peaks olema nii sel kui järgmisel aastal 7.5 %. Ka India kasvab sel aastal jõudsalt - 5 %.

Kokkuvõttes – maailmamajanduses tervikuna jätkuvad üldiselt positiivsed trendid, suurenevad investeeringud ja kaubandus ning tööpuudus on hakanud langema ajaloolisest kõrgpunktist.

Euroala peaks jääma „kohanduva“ rahanduspoliitika juurde ja intressimäärasid peaks vähendama arvestades langevat inflatsiooni. OECD arvab endiselt, et Euroalal tuleb tegeleda pangandussektori tugevdamisega. Euroopa pankadel on endiselt suur kapitalivajadus, ehkki olukord on mingil määral paranenud. Pangad tuleks vajadusel kiiresti rekapitaliseerida.

Kõik riigid peaksid endiselt tegelema struktuursete reformidega, mille all OECD põhiliselt peab silmas tööturgu liberaliseerivaid reforme.