Habemega naiste aeg

Verni Leivak
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Conchita Wurst
Conchita Wurst Foto: A.Peegel

Naisteriietes mehi on Eurovisioonil tihti nähtud: Diva International, Drama Queen, Verka Serdjutška ja paljud teised. Kui mees kleidi selga paneb, kõrgetel kontsadel tipib ja naiseliku meigi teeb, valmistab see teistele alati nalja. Ei mäleta, et näiteks Henrik Normanni kehastatud Maiele oleks keegi paha sõna öelnud.

Tundub, et tänavusel Eurovisioonil Austriat esindavast Conchita Wurstist, kodanikunimega Thomas Neuwirthist (25), on aga Eestis saanud põlgus- ja pilkeobjekt. Nii vähemasti nähtub mitmesuguste väljaannete kommentaariume lugedes. Kuidas nii – habemega naine?! Kuidas see võimalik on, miks selliseid friike lavale lastakse? Tõepoolest. Keskajal näidati neid laadal rahvale raha eest, nüüd näidatakse tasuta ja vaadatakse vabatahtlikult.

Conchita vaevab oma eksistentsiga uskumatult paljusid eestlasi. Üks murest murtud ema teatas, et tema viieaastane poeg küsinud, et kas naistel ka habe kasvab. Ei, vastanud ema. Kasvab küll, väitnud poeg ja osutanud preili Wursti fotole. Ema oli omadega plindris.

Siit tuleneb ka põlguse põhjus – habe! Ilmselt liialt mehelik sootunnus, mis kleidikandmisega kuidagi ei sobi. Aga küllap oskaksid seksuoloogid seda hoopis täpsemalt selgitada.

Kopenhaagenis külastas Eurovisiooni teise poolfinaali esimest peaproovi umbes 10 000 koolilast – pakun, et need võisid olla põhikooli õpilased, esimesest klassist alates. Tundus, et habemega naise lavale ilmumine ei tekitanud neile ega õpetajatele mingisugust probleemi. Vastupidi, preili Wurstile aplodeeriti mõnegi teise artistiga võrreldes tunduvalt kõvemini, ja keegi ei pööritanud jälestusest silmi ega võdistanud õlgu. Vaba maa, vaba kasvatus, tolerantsus nende suhtes, kes tahavad massist erineda. Siin ei elata enam Kitzbergi «Libahundi» ajastul.

Vabameelsuse poolest tuntud Taani pealinna raekoja platsi kõrval asuv suur vikerkaarelippudega ehitud geibaar on Eurovisiooni ajal vallutanud märkimisväärse maatüki lõbustusasutuse läheduses. Seal on esinemisteks lava, töötavad välikohvikud, müüakse mitmesugust nänni ja õlutki, õhtul keerutab DJ plaate ning päeval tullakse sinna vaba aega veetma peredega. Need on täiesti tavalised pered. Mees, habemeta naine ja laps või lapsed. Meie peredega võrreldes on neil vaid see vahe, et lapsevankrit lükkab vaata et reeglina pere meespool. Nii on siin lihtsalt kombeks. Ja baari territooriumil ei pöörita keegi jälestusest silmi ega võdista õlgu. Milleks sinna siis tullakse? Ilmselt meeldib neile sealne mõnus atmosfäär.

Tundub, et Eestis ei suudeta nõuka-aegsest mõttemallist kuidagi vabaneda. Kui vabanemine üldse kunagi saabub, siis ilmselt mitte enne, kui mitu põlvkonda eestlasi peale on kasvanud. Eestlasi, kes maailmas ringi käinud ja mõndagi näinud.

Ent võta näpust! Millegipärast läheb Conchita Wurst meile uskumatult korda (huvitav, et mitte talvel, kui ta ka Eestis esines?). Neil päevil postitasime kolleegiga meelelahutusportaali Elu24 mitu videot, mis salvestatud kas mõnes peaproovis või ööklubis, kus esinesid Conchita Wurst ja Poolat esindavad meelad piigad, kes eurolaval seksuaalprovokatiivses vormis pesu pesevad ja piimatooteid valmistavad. Nendele kahele artistile tehtud klikkide ja kommentaaride arv pole paraku võrreldav ning tekib põhjendatud küsimus: mehed, miks te habemeta naisi ei vaata?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles