Andrus Umboja: mitte kius, vaid seadusetäitmine

Andrus Umboja Foto: Küllike Rooväli

Hannes Aduson ajab kahjuks segamini ametnike tööülesannete täitmise ja enda emotsionaalse seisundi, kirjutab Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja vastuseks Hannes Adusoni avalikule kirjale, milles ta süüdistab vallavalitsust enda kiusamises.

Hr Hannes Adusoni saadetud avalikus kirjas on mitmeid puudusi ja ebatäpsusi. Avalikus kirjas on mainimata jäänud küla, kus tegevus toimub.  Aiandusühistu Jägala ei moodusta eraldi küla, vaid kuulub Ruu küla koosseisu. Ruu külavanem pole aga hr Aduson kunagi olnud.  Küll on hr Aduson olnud äriregistri andmetel ajavahemikus 10.08.2006 – 20.06.2011 aiandusühistu juhatuse liige.

Jõelähtme vald lähtub Eesti Vabariigis kehtestatud õigusaktidest ega  ole kunagi korraldanud mingisugust hr Adusoni kiusamise kampaaniat – selleks puudub ka igasugune põhjus.

Jõelähtme vallal pole kunagi olnud sisulist vahet, kellele endise aianduskooperatiivi ringpiiri sisse jääv maa erastatakse. Maa erastamisprotsessis oli võimalik kolm varianti: kui seda poleks erastatud aiandusühistule, oleks see erastatud endistele aianduskooperatiivi liikmetele ühisomandisse ning kui ka viimastele poleks olnud võimalik erastada, oleks kõnealune maa jäetud Eesti Vabariigi omandisse.

Jõelähtme valla 1994. ja 1997. aasta otsustega määrati kindlaks Jõelähtme valla territooriumil asuvate kõigi endiste aianduskooperatiivide ringpiiride sees asuvate maade suurused. Tegemist ei olnud otsustega, millega oleks määratud aiandusühistu Jägala antud maatükkide ostueesõigusega erastajaks, vaid selleks tuli endise aianduskooperatiivi liikmetel või nende ühendusel astuda seaduses ettenähtud samme.

2006. aastal tegi vald otsuse, et endise Jägala aianduskooperatiivi ringpiiri sisse jäävat maad on aiandusühistul Jägala võimalik ostueesõigusega erastada. Pärast nimetatud eelhaldusakti andmist pöördus valla poole mitu endist aianduskooperatiivi liiget, kes ei olnud selle protsessiga rahul. Kaebustest ajendatult kontrolliti dokumente täiendavalt, mille käigus ilmnes mitmeid probleemseid kohti. Asjas selguse saamiseks pöördus vald selgitustaotlusega Harju maavalitsuse kui maa erastamise otsustaja poole. Maavalitsus asus seisukohale, et aiandusühistule Jägala erastamine ei ole kooskõlas kehtiva seadusega, küll aga on võimalik erastada ringpiirisisene maa endise aianduskooperatiivi füüsilistele liikmetele. Peale aiandusühistu liikmete ärakuulamist ja neile asjaolude selgitamist tunnistas vallavalitsus oma korralduse ringpiirisisese maa ostueesõigusega erastamisest ühistule kehtetuks.

Aiandusühistu eesotsas hr Adusoniga vaidlustas vallavalitsuse korralduse halduskohtus. Esimeses kohtuastmes jäeti aiandusühistu kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus, millega vallavalitsuse korraldus tühistati, jõustus, kui riigikohus ei võtnud vallavalitsuse kassatsioonkaebust menetlusse. Jõustunud otsuses leidis kohus, et sõltumata dokumentides esinevatest puudustest tuleks aiandusühistule erastamist siiski võimaldada, kui just ei selgu uusi asjaolusid.

Pärast otsuse jõustumist alustas vallavalitsus uuesti aiandusühistule endise aianduskooperatiivi ringpiiri sees oleva maa ostueesõigusega erastamisega. Erastamine venis seejärel päris pikaks. Seda kõigepealt põhjusel, et aiandusühistu vaidlustas vallavalitsuse erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku. Sellest kaebusest aiandusühistu loobus, kui nad omakeskis uue juhatuse valisid. Seejärel pidurdus erastamine, kuna uus aiandusühistu juhatus ei julgenud pikka aega maa erastamise lepingut sõlmida, kuna hr Adusoni juhatusse kuulumise ajal oli aiandusühistu ja hr Adusoni vahel ühistu liikmete teadmata sõlmitud võlaõiguslik eelkokkulepe, mille kohaselt aiandusühistu kohustus erastatava maa omandi, peale selle omandamist riigilt, andma üle hr Adusonile. See aga tekitas ühistus suurt pahameelt ja tüli.

Vallavalitsuse nn kiusamine pole tegelikult midagi muud, kui aiandusühistu liikmete ja hr Adusoni  üksteise peale kaebamine, millega peab vallavalitsus vastavalt seadusandlusele ka tegelema. Ettekirjutusi on seetõttu tehtud nii hr Adusonile kui ka teistele aiandusühistu liikmetele. Kuna hr Adusoni ja tema abikaasa kaasomandisse kuuluval kinnistul on käinud üsna vilgas ehitustegevus, mis ei vasta kehtivale ehitusprojektile ja kehtivale seaduslikule korrale, siis on teda väärteomenetluse raames trahvitud ning määratud talle ja tema kaasomanikule sunniraha tasumine ettekirjutuse täitmata jätmise pärast.

Hr Aduson on enda kirjeldatud otsused vaidlustanud kohtus ja siiani ei ole kohus neist ühtegi tühistanud. Hr Adusoni ja tema abikaasat on mitu korda nii suuliselt kui kirjalikult hoiatatud, et kui kinnistuomanikud ei asu ebaseaduslikke ehitisi seadustama või lammutama, kohaldatakse nende suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid. Paraku ei ole vallavalitsuse seaduslikul alusel esitatud nõudmisi asutud siiani täitma.

Õigusliku aluseta ehitamise eest nii oma kinnistul kui ka võõral maal näeb kehtiv seadus ette karistamise väärteomenetluse raames. Samuti näeb kehtiv seadus ette, et õigusliku aluseta püstitatud ehitise omanik lammutab sellise ehitise või seadustab selle kohaliku omavalitsuse ettekirjutuse kohaselt. Ettekirjutuse tähtaegse mittetäitmise korral rakendatakse sunniraha. Täpselt seda on vallavalitsus teinud, ilma et oleks endale seaduses pandud pädevust ületanud.

Samamoodi nagu kogu riigis, kehtivad ka Jõelähtme vallas Eesti Vabariigi seadused, mille rikkumise ja täitmata jätmise eest on ette nähtud nii vastutus kui ka riikliku sunni vahendid. Isikute karistamine on vastumeelne nii karistatavale isikule kui ka ametnikule, kes seda tegema peab, kuid kui isik ei soostu astuma samme seaduserikkumise lõpetamiseks, ei jää midagi muud üle, kui isikut seaduslike meetmete abil selleks sundida.

Hr Aduson ajab kahjuks segamini ametnike tööülesannete täitmise ja enda emotsionaalse seisundi, mõistmata, et ametnikud lähtuvad oma tegevuses kehtivatest seadustest ja enda ametijuhendist, mitte isiklikest sümpaatiatest või antipaatiatest.