Juhtkiri: haldusreform, millal sina tuled?

Illustratsioon: Lennart Rikk

Koolireformile anti sel kuul uue seaduse vastu võtmisega start. Haldusreform, mis oleks pidanud sellisele suurele ümberkorraldusele loogiliselt eelnema, toppab endiselt.

Ometi on regionaalne ebavõrdsus Eestis järjepidevalt suurenenud. Seda hoolimata kõigist toredatest toetusprogrammidest, valdade arengukavadest ja muust edasipüüdlikust tegevusest.

Sisemajanduse kogutoodang sünnib Eestis ikkagi eelkõige mõnes tõmbekeskuses. Harjumaa edu võrreldes teiste maakondadega on 2009. aasta Eesti inimarengu aruandes toodud andmetel aastatel 1996–2006 kasvanud Eesti keskmise taseme suhtes 18 protsenti.

Sisemajanduse toodangu võib tõlkida töökohtadeks ja töö eest saadavaks palgaks ehk selleks, mida vajavad tööeas (pere)inimesed. Majanduskriis on võimendanud ja selgemalt esile toonud pikaajalisi muutusi.

Lastega pered kolivad suuremate linnade ümber asuvatesse valdadesse ehk tegelikult eeslinnadesse. «Eakate osatähtsus äärealadel suureneb, sest noored rändavad välja ja tööeast väljunud inimesed rändavad linnadest maale,» kirjutas Helerin Rannala 26. mail statistikaameti blogis.

Nüüd ongi küsimus selles, kas me tunnistame endale, et linnastumine ja ka eeslinnastumine on loomulikud protsessid ning avalikke teenuseid korraldav haldus peab end kohandama inimeste tegeliku käitumise järgi.

Tänasest Postimehest saate lugeda kurbi näiteid, kuidas hoitakse kokku elanikele osutatavate teenuste arvelt, ent mitte ametnike palkadelt.

Loomulikult on ametnikke üldisemas mõttes vaja, aga küsida tuleb, kas ei saaks tähtsat omavalitsemistööd teha efektiivsemalt. Visandame mõtte: ühe «poolhõivatud» vallaametniku asemel võiks ju alles jääda kohalik raamatukogu, valitsemistööd võiks teha mitme praeguse valla peale kokku ja «vallaorjusest» priiks saavad ametnikud saaksid asutada oma ettevõtteid.

Küsimus on muu hulgas raha arukas kulutamises, ent kindlasti mitte üksnes selles. Ühe veidra näite tõid sel nädalal riigikogus esile Keskerakonna saadikud. Nõva vallavolikogu liikmeks on saanud inimene, kes ei saanud eelmise sügise valimistel mitte ühtegi häält.

Regionaalminister Kiisler sõnas oma vastuses: «Küsimus on laiem ja puudutab olukorda, kus esindusdemokraatia toimimiseks polegi piisavalt eeldusi, kuna minimaalsegi konkurentsi tekkimiseks napib nii kandidaate kui valijaid.

Mina näen siit eelkõige seda, et selles omavalitsuses ei toimi demokraatia tervikuna.»
On vaja selgeks vaielda, kuidas Eestis halduskorraldusega edasi minna.