Õpetajate Leht

FOTO: Õpetajate Leht

Reedel kirjutab Õpetajate Leht järgmistel teemadel:

Kui klassikaaslasest saab aastaks sinu boss

Juba 20 aastat on Eestis tegutsenud õpilasfirmad ja kevaditi omavahel ka mõõtu võtnud. Tänavune võitja, Tallinna Õismäe vene lütseumi õpilasfirma DK Koolitus leidis koolitusturult täiesti tühja koha ning hakkas pakkuma algkoolilastele suhtlemisabi.

Kümme aastat Euroopa Liidus

Euroopa Liiduga liitumine on muutnud Eesti haridus-, teadus-, keele- ja noortepoliitika märkimisväärselt rahvusvahelisemaks, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Kalmar Kurs.

Kuidas olla bjuutiful?

«Just nagu luulekeeles, kehtib turunduskeeleski vabadus normkeelest hälbida,» kirjutab semiootik Priit Põhjala uues rubriigis «Keelekaste». «Kahju ainult, et on nii vähe neid, kes oskavad selle vabadusega miskit peale hakata. Turunduskeele üldilmet ei kujunda mitte sõnakunstnikud, vaid šabloonimeistrid.»

Miks kipub Eesti kogu aeg Venemaad õpetama?

Ukraina sündmused annavad ühiskonna- ja ajalooõpetajale küllalt mõtlemisainet. «Võib-olla aitaks rahvusliku killustumise ohtu vähendada põhjalik meediaõpetuse kursus?» pakub ühiskonnaõpetuse ja ajalooõpetaja, Eesti koostöö kogu rahvuste ümarlaua liige Dmitri Rõbakov.

Kuidas näeb õpetaja end õppekava kasutaja ja arendajana?

2013. aasta kevadel viidi TLÜ ja TÜ ühise uuringuprojekti raames läbi küsitlus õpetajate õppekavaalastest eelistustest. Kui õpetajal on omanikutunne õppekava kui terviku või oma ainekava suhtes, siis see on tema õppekava või ainekava. Kui seda tunnet pole, siis on see teiste tehtud õppekava, mis võib kergesti tekitada võõrandumist, ükskõiksust ja rahulolematust.

Ei saa välistada, et osa edust võlgneme suuremale õpetajakesksusele ja nõudlikkusele, mis pärinevad Nõukogude ajast. Suurt õpetajakesksust võib näha õpilaste isiksusliku arengu kammitsejana, kuid ka tegurina, mis kindlustab põhitõdede süsteemsema õppimise.

Otsitakse punasest vaskplekist harikatuse ehitajat …

Eesti kutsehariduskeskustes kaalutakse taas kõiki ehituse õppekava rühmi. Tänane ehitusturg ootab väga kitsa eriala spetsialiste: ukse- ja aknapaigaldajaid, parkettpõranda paigaldajaid, hoone soojustajaid jpt. «Uued õppekavad tuleb ka erialaliitude juhtivate inseneridega läbi arutada ning nendegi ettepanekud tingimusteta õppekavadesse kirjutada,» arvab Tallinna tehnikakõrgkooli õppejõud, Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuuri hindamisekspert Enn Tammaru.

Koolimineku edasilükkamisel lähtutakse lapsest

Linna- ja maavalitsuste juures tegutsevatel nõustamiskomisjonidel on praegu kõige kiirem aeg. Alates 1. märtsist hakati muudele küsimustele lisaks tegema ka lastele koolipikenduse andmise otsuseid. Seadus lubab kooliminekut edasi lükata lapse tervisliku seisundi tõttu perearsti või psühhiaatri tõendi alusel ühe õppeaasta võrra. Pikenduse saanud laste arv Eestis on viimastel aastatel jäänud samaks − haridus- ja teadusministeeriumi andmetel oli neid 2012. aastal 393 ja 2013. aastal 396.

Folkestone’i akadeemia ehk Haridusmuinasjutt inetust pardipojast

Folkestone’i akadeemias Inglismaal on 37,8 protsendile õpilastest koolitoit kehvade olude tõttu tasuta. Hariduslike erivajadustega õpilasi on seal 27,9 protsenti ja sügava haridusliku erivajadusega õpilasi 15,5 protsenti. 2002. aastal sai kool koolide inspektsioonilt madalaima hinde ning ajalehtedes kirjutati sellest kui ühest kõige halvemast Inglismaal. Praeguseks kuulub Folkestone’i akadeemia riigi 40 parima kooli hulka. Mida selleks tehti, sellest rääkis kooli direktor Warren Smith Tartu ülikooli eetikakeskuse väärtuskasvatuse konverentsil.

Kuidas paistab mets lastekirjanduse aknast?

Mets on üks levinumaid kujundeid lastekirjanduses ja annab mõista, et me ei ole veel linnastunud. Aga läbi ajaakende vaadates on toimunud muutused, leiab Triin Lees, kes vaatleb lastekirjanduse metsa läbi sajandi.

Ei saanud mitte vaiki olla

Ago-Endrik Kerge meenutab, kuidas ta väikese koolipoisina vaidles õpetajaga teemal, kas Nõukogude Liit ikka on alati kõik sõjad võitnud.

Unistades aprikoosidest

«Esimesel aastal ootasin väga aprikooside õitsemist. Olin varem Kesk-Aasias käinud ja näinud õitsvaid virsikuid,» räägib Krimmis Aleksandrovka keskkoolis neli aastat lastele eesti keelt ja kultuuri õpetanud Christi Sepp. «Kooli- ja igapäevaelust ootasin aga hullemat, kui see oli. Kool nagu üks maakool ikka, ainult väga ilusa õuega, külas elu nagu meil 40 aastat tagasi.»